Õpetame lastele elulisi oskusi

Ma ei taha sugugi alahinnata keerukate oskuste ja sügavate teadmiste tähtsust.Ent tugeva ja eduka riigi suurim väärtus on inimesed, kelle põhiväärtused, enesehinnang ja võime eluga toime tulla on paigas. Eluks vajaliku vundamendi laovad lihtsad ja elulised oskused.

Alustama peaks igapäevasest toimetulekust. Lisaksin koolikavasse tunnid, mis õpetavad koduseid toimetusi: toidu tegemisest seinte värvimiseni. Need tunnid peaksid toimuma vähemalt korra kuus ja niimoodi algkoolist põhikooli lõpuni välja.

Vähemalt kord aastas peaks igal õpilasel olema praktikanädal, mis hõlmab näiteks aiandust, puude lõhkumist, moosi keetmist, lõkke süütamist, looduses orienteerumist.

Lisaks peaksid kõik lapsed igal veerandil tegema koos midagi ühiskondlikult kasulikku. Koristama avalikke alasid, aitama vanureid, tegema midagi koos endast noorematega.

Miks peab klassiekskursioon viima lapsi vaid vaatamisväärsuste juurde, loomaaeda ja veeparki? Lisame hoopis vanadekodu, loomade varjupaiga, Eesti väikeasulad, farmid.

Inimese kasvatamine ei seisne tegelikult konkreetsete teadmiste omandamises - oluline on vaadata asju suures plaanis ja koos taustsüsteemiga.

Eesmärk oleks pakkuda lastele vaheldust ja rõõmu lihtsate asjadega toimetulekust. Sellised kogemused loovad aluse tugeva ja tasakaaluka isiksuse kujunemiseks.

Oletame, et ühel päeval pole meie käsutuses internetti ja masinaid. Kas või ajutiselt. Kas meie inimesed oskavad ka siis toime tulla?

Nähes oma riiki selle mitmekülgsuses, õppides traditsioonilisi igapäevatoimetusi, viibides looduses tekib lastel side oma kodumaaga, inimestega enda ümber. Vanasti anti igapäevaseid elulisi oskusi edasi kodus, põlvest põlve. Kiire elutempo areng on põhjustanud olukorra, kus ainult kodule enam loota ei saa. Lisaks on kahjuks piisavalt lapsi, kel tavapärast turvalist kodu polegi.

Lapsed on meie riigi tulevased kujundajad - seega on nende oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute omandamine oluline meile kõigile. Ja ainult koolipingis istudes seda õppida ei saa. Ühised tegevused, kus ei ole pidevat konkurentsi ja hindamist annaksid lastele ka suurepärase võimaluse arendada oma sotsiaalseid oskusi. Meie lapsed vajavad kõike seda kas või selleks, et midagi koos teha, teistega arvestada, elu sõnas otseses mõttes omal nahal kogeda.

Kõigile täiskasvanutele, kes sooviksid sellises algatuses kaasa lüüa, peaks andma aastas vähemalt ühe lisanduva vaba tööpäeva.