Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuhu paigutada 60 000 eurot?

    Investor Jaak Roosaare.Foto: Eiko Kink

    Inimene, kel pole palju aega ega huvi aktsiatega kauplemiseks, kuid sooviks ühekordset suuremat summat, näiteks 60 000 eurot, pikema aja jooksul mitme(kümne)kordistada, peaks sellises olukorras üheksa korda mõõtma ja lõikama alles asjast täielikult aru saades, soovitab investor Jaak Roosaare.

    Kuhu paigutada 60 000 eurot nii, et 30 aasta pärast oleks seda raha kordades rohkem ja vahepeal eriti vaeva ei peaks nägema? Kõigepealt paneme ootused paika – liitintressi arvutus näitab, et raha kümnekordistamiseks on vaja seda kasvatada 8% aastas. 10% tootluse puhul saaksime juba miljonäriks ja 12% annaks tulemuseks ligi 1,8 miljonit eurot. Ehk siis esimene õppetund – pikaajalise investeerimise puhul on väike protsendierinevus päris suur euroerinevus (näiteks 1% erinevust 11% ja 12% tootluse vahel annab eurodes enam kui 400 000 eurot erinevust).
    Kust aga sellist tootlust saada? Siin on võimalusi palju ja mingit kindlat soovitust ma anda ei oska. Võin vaid erinevaid võimalusi välja pakkuda. Kindlasti on oluline ka ajastus – ma ei julgeks ilmselt kõike 60 000 eurot korraga ära paigutada – eriti kui tead, et uut raha pole peale tulemas. Üks võimalus oleks jagada summa näiteks kolmeks – investeerida 1/3 täna, 1/3 aasta pärast ja viimane kolmandik kahe aasta pärast (vahepeal võib hoida raha lihtsalt hoiusel). Või siis oodata mingeid kindlaid hinnatasemeid. Statistiliselt liiguvad aktsiahinnad siiski ajas üles, nii et ootamine ei pruugi samas erilist efekti anda. Tuleks ka endale selgeks teha, kas vajame igakuist sissetulekut või mitte (ehk kas meil on mingi lisasissetulek) ja kas meil tekib ajas veel lisaraha, mida investeerida (üldiselt teeb ajaline hajutamine tootluse paremaks).
    1. Berkshire Hathaway
    Ma ise paigutaksin sellise summa ilmselt Berkshire Hathaway aktsiasse ja tegeleks oma igapäevatööga edasi. Vahelduseks loeks Warren Buffetti ja tema järeltulijate kirjatükke, et enda käitumist õigustada ja hoida ennast kindlal teel ka siis, kui aktsia peaks 20-30% kukkuma või vastupidi, väga kiiresti tõusma. Enne 30 aastat poleks vaja seda rahapaigutust siis rohkem näppida. Riskidest oli Äripäeva artiklis juba juttu ka, kuid põhiline siis asjaolu, et Warren sureb ära, mingi ettevõtte risk jääb (kuigi see on väga maandatud) ja firma on liiga suur, et hoogsalt kasvada. 30 aasta pärast maksab BRK üsna kindlasti ka dividende, nii et aktsiaid polegi vaja ilmselt kunagi ära müüa. Kui eeldada ettevõtte kasvuks 8% aastas ja tuleviku dividendimääraks näiteks 3%, siis tilguks sealt 30 aasta pärast ca 18 000 eurot aastas dividende – parem ikka kui Eesti keskmine pension. Aktsiat võib osta vabalt investeerimiskonto kaudu eraisikule ja kasutada võimalikult odavat maaklerit – LHV võtab sellisel juhul aastas hoiutasu 0,18% – see kõige hullem ei olegi.
    2. Laiapõhjaline indeksfond
    Siin võib siis valida kas näiteks VT (enam kui 7500 aktsiat 47 riigist) või näiteks SP500 fond IVV. Võib valida ka midagi, mis kaupleb eurodes (näiteks Swedbank pakub SP500 fondi DB X-TRACK S&P 500 ETF). Igatahes on siin oluline valida piisavalt laiapõhjaline fond ja madalad haldustasud ja mitte hakata ise portfelli kõhutunde järgi kokku panema. Tean, mida räägin: kunagi panin endale kokku Swedbankis kasvukonto, mis investeeris 30% Hiinasse, 30% CEE riikidesse ja 40% Mongoolia ja sarnaste riikide muudesse aktsiatesse. Polnud just kõige targem valik ;) Ka see investeering ei vaja eriti torkimist, tuleks valida veel fond, mis laekunud dividendid automaatselt reinvesteerib. Ühe miinusena ei pääse siin aga 30% dividendide tulumaksust, mis kinni peetakse.
    3. Hakata ise enda varahalduriks
    See on ilmselt kõige keerulisem võimalus. Üks koolkond (näiteks Peeter Pärtel) soovitaks ilmselt osta laenuraha kasutades üürikinnisvara ja seda haldama asuda. Isegi ilma laenuta on 60 000 euroga võimalik saada näiteks 2-3 ühetoalist korterit ja sealt tekitada siis 400-500 eurot rahavoogu kuus. Selle raha saab siis omakorda kuhugi edasi investeerida. Veelgi võimsama diili saab ilmselt, kui panna 60 000 eurot sissemaksuks ja laenata 70% juurde – siis saab kokku juba 200 000 eurot, millega on võimalik osta ilmselt ka juba väiksem kortermaja. AGA see kõik eeldab oluliselt rohkem riski ja aktiivsust kui kaks eelmist strateegiat (BRK ja SP500).
    Võib ka ehitada endale hajutatud varade portfelli – midagi sarnast olen ma ka ise teinud. Osta näiteks üks 20 000eurone korter, osta veidi dividendiaktsiaid (näiteks Tallinna Vesi või Tallinna Kaubamaja) ja anda ülejäänud raha eest Omarahas vms portaalis laenu. Tegevust ja aktiivsust on kindlasti rohkem, kuid ma ei usu, et tootlus niivõrd palju kõrgem oleks, et see ära tasuks.
    Ehk siis kokkuvõttes – minu soovitus on paigutada see raha Eestist eemale, hajutatult ettevõtete omakapitali ehk aktsiatesse. Ja parima valikuna valiks ma ise Berkshire Hathaway aktsiad.
    Lõpetuseks tuletaks meelde, et kui sul on mingeid 8+% intressiga laene, siis ma maksaks kõigepealt need tagasi (ja otsustaks, et enam kunagi neid juurde ei võtaks). Eriti kehtib see igasuguste tarbimislaenude kohta. Makstes näiteks 15% intressiga väikelaenu tagasi, said just 100% garanteeritult 15% tootlust – seda on investeerimisega väga keeruline saavutada. Küll aga pole sellest kasu, kui võtad aasta pärast uuesti 15% intressiga laenu.
    Allikas: Jaak Roosaare blogi
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Bigbanki laenuportfell tegi rekordi
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.