Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Hannes Rumm
- 11. juuni 2015 kell 4:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kui pagulasi ei võta, jääme eurorahast ilma?
Hannes RummFoto: ErakoguPagulasteema tekitab palju korduma kippuvaid küsimusi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm vastab mõnele olulisemale neist.
Kui aasta alguses oleksid sotsioloogid palunud reastada tähtsuse järjekorras kümme kõige olulisemat Eesti ees seisvat probleemi, poleks ükski inimene küsitluslehele kirjutanud sõna "sisseränne".Kuna teema, mis on paljude Euroopa riikide sisepoliitilises päevakorras olnud aastakümneid, on Eesti jaoks sama võõras nagu näiteks oliivikasvatus, tekitab see loomulikult palju küsimusi.Üks korduv küsimus on: kas Euroopa Komisjonil üldse on õigust midagi liikmesriikidele "ette kirjutada"? Ei ole, ning seda pole ka tehtud. Pärast umbes 800 inimese uppumist aprillis tegid liikmesriikide valitsusjuhid erakorralisel kokkusaamisel Euroopa Komisjonile ülesandeks pakkuda kiiresti välja lahendused olukorra leevendamiseks. Mida Euroopa Komisjon ka tegi.Otsus on meie tehaNüüd on taas liikmesriikide juhtidel võimalik otsustada, kas nad nende ettepanekutega nõustuvad. Ettepanekute, sh kvootide heaks kiitmiseks peab neid toetama vähemalt 16 riiki 28-st ning need riigid peavad esindama vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvastikust. On ka võimalus, et ettepanek kukub läbi ja midagi ei muutu. Või leiavad riigid koostöös mõne muu lahenduse.Korduvalt küsitakse sedagi, miks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku jagada põgenikke kvootide alusel. Sel lihtsal põhjusel, et viimasel viiel aastal pole 11 EL-i riiki (sh Eesti) vabatahtlikult mitte ühtegi pagulast vastu võtnud, seega vabatahtlikkuse põhimõte pole lihtsalt töötanud.Karistuse asemel raha ja solidaarsusOn ka küsitud, et kui Eesti põgenikke vastu ei võta, siis kas karistuseks külmutatakse meile ette nähtud euroraha? Sel jutul pole vähimatki tõepõhja all. Tõsi on hoopis see, et soovitades vastu võtta 20 000 pagulast ning 40 000 varjupaigataotlejat Itaaliast ja Kreekast, pakub Euroopa Komisjon selleks liikmesriikidele toetusraha.Karistamise asemel toimib Euroopa riikide vahel poliitiline solidaarsus. Jaanuarist aprillini patrullisid Balti riikide taevas Itaalia hävitajad. NATO lipu all Eesti kaitsmiseks kulus Itaalia maksumaksjal päris priske summa. Nüüd ootab põgenikelaviini alla jäänud Itaalia, et Eesti aitaks Euroopa lipu all nende olukorda leevendada.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Tarmo Toiger: IT-sektorist kostab appihüüdeid. Asi ongi tõsine Nortal muneb endiselt kuldmune
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Suurtehingud Tallinna börsil: Arakas ostab EfTENit, Tallinki omanikud laevafirmat
Viimase kuuga on Tallinna börsil toimunud mitu suurtehingut, millest suurima ostusumma ulatus üle 4 miljoni euro.
Viimase kuuga on Tallinna börsil toimunud mitu suurtehingut, millest suurima ostusumma ulatus üle 4 miljoni euro.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Gerrit Mäesalu: minu ametis ei peaks eeldama kiitust
Peaministri büroo juhi amet sisaldab rohkelt vastutust, juhtimist ja suhtlemist, kuid sellelt ametilt ei saa eeldada palju kiitust, rääkis peaministri büroo juht Gerrit Mäesalu.
Peaministri büroo juhi amet sisaldab rohkelt vastutust, juhtimist ja suhtlemist, kuid sellelt ametilt ei saa eeldada palju kiitust, rääkis peaministri büroo juht Gerrit Mäesalu.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus kaassaatejuht Annika Arras: peaministri büroo juht, äri ääremaal ja Eesti roll Euroopas
Esmaspäevase raadiohommiku külalissaatejuht on parima juhi konkursi finalist Annika Arras Miltton New Nordicust.
Esmaspäevase raadiohommiku külalissaatejuht on parima juhi konkursi finalist Annika Arras Miltton New Nordicust.
Ivo Suursoo: lahjade eesmärkide seadmine on ohtlik
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.