Kes sünnitab vandenõuteooriaid?

Ükskõik missuguse olulise küsimuse Venemaa sise- ja välispoliitikast te ka ei esitaks, vastuseid leidub rohkem kui üks. Alternatiivsete versioonide tootmise taga on terved meeskonnad, nn trollivabrikud. Usinad poisid ja tüdrukud lasevad klaviatuuride klõbisedes fantaasial lennata, pakkudes välja ühe vandenõu teise järel.

Mõni nendest seletustest on suisa jabur. Näiteks võib tuua tollesama kurikuulsa Ida-Ukraina kohal alla lastud reisilennuki, mille kohta levitatud jampslikumaid jutte kõlas umbes nii: tegu oli sisuliselt üle-euroopalise vandenõuga Venemaa vastu. Lennukisse pandi kokku spetsiaalselt kogutud ja säilitatud laibad ning laadung juhiti üle kogu Euroopa kokkulepitud kohta, et sel moel kahjustada Venemaa mainet.

Trollivabrikute juures on aga juba tõsisemad onud, kes arvutite taga küürutavatele töösipelgatele juhiseid koostavad. Informatsioonilise segaduse külvamine pole eesmärk omaette, vaid vahend. Segadusse aetud inimeste ja rahvastega on lihtsam manipuleerida. Juhul kui need inimesed on moel või teisel oma praeguse elu ja/või valitsusega rahuolematud, muutub mäng veelgi lihtsamaks. Tuleb vaid mainida sobivas kombinatsioonis vastavaid märksõnu ning kodaniku pilk lööb särama ja mõistus tuhmub. Ega siis kodanik pole ise oma hädade põhjustaja, süü paikneb alati kuskil väljaspool.

Trollikontorite juhid Venemaal on viimasel ajal ilmselt rõõmsad. Märksõnu, mille peale Euroopa kodanikud põlema süttivad, tekib juurde ridamisi. Kooseluseadus, Kreeka võlakriis, pagulaste kvoodikaupa jagamine - need on ainult esmased meeldetulijad.

Tõsi küll, ma ei üritagi väita, et eespool nimetatud probleeme pole olemas ja kõik on üksnes Kremli infosõdurite väljamõeldis. Kuid ka meiemaised klahviklõbistajad võiks mõnikord hetke mõelda, kas kõik need meediaklibakad, mille juurde oma kommentaare kruvitakse, on ikka tõesed? Või järsku olete liitunud võõrast asja ajavate infosõdurite armeega?