Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Drooni katsumuste aeg

Argo Reintal 08. veebruar 2016, 07:00
Droon.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160208/OPINION/160209770/AR/0/Droon.jpg

Drooniga saab vähendada kaitse- ja turvakulutusi, samas mitu kitsaskohta seab soovitud kasutusele piiranguid, kirjutab USS Security arendusjuht Argo Reintal.

Siseministeeriumi otsus alustada idapiiri valvamist droonidega on julge ning suundanäitav samm. Kaugjuhitavad lennumasinad võimaldavad nutikal rakendamisel hoida riigil kokku nii piirivalvurite palgaraha kui ka vähendada investeeringuid valvetehnikasse.

Droonivalve suurimateks plussideks on kiire reageerimisvõime ja jõudmine raskesti ligipääsetavatesse paikadesse. Droon lendab sihtkohta lühimat teed pidi ja on võimeline edastama reaalajas pilti. Tänapäeva droonide juhtimine on muudetud suhteliselt lihtsaks ning koos iseseisva lennurežiimi ja eelprogrammeeritud teekondadega praktiliselt autonoomseks. Seega võimaldab droonivalve hõlpsasti täita kahte olulist valvefunktsiooni – rutiinne perimeetri kontroll ja operatiivne infoedastus sündmuskohalt.

Lühike lennuaeg

Multirootor-tüüpi lennumasinate miinuspoolel on tundlikkus ilmastiku suhtes ja piiratud lennuaeg. Kõva tuul ja vihm ning tihe lumesadu häirivad lendamist märkimisväärselt. Õhus püsimise aeg on viimastel aastatel küll kiiresti suurenenud, kuid eraturvafirmadele optimaalsete droonide praegu veel keskmiselt 30minutiline lend ei võimalda siiski jõuda kaugele.

Turvafirmadele on droonivalve atraktiivseks variandiks juba mainitud regulaarseteks patrullvaatlusteks. Keskmisest kvaliteetsemad laiatarbe droonid võimaldavad juba praegu sama töö tegemist, seejuures säästes nii inimeste töötundidelt kui ka autotranspordilt. Meil on suurtel maa-aladel asuvaid valveobjekte, mille autopatrulliga läbisõitmiseks võib kuluda kümneid kilomeetreid. Drooniga saadav videopilt võimaldab keskenduda kriitilistele kohtadele ning fikseerida häireolukord juba oluliselt varem turvatöötaja saabumisest. Ühe lendava valvekaameraga on võimalik asendada mitme statsionaarse kaamera tööd. Kombineerituna teiste lihtsamate ja odavamate anduritega saab droonikaamera pildi mõne hetkega fokuseerida just õigesse kohta. Rakursi muutmise vajadusel on lihtne lennutada kaamera sobivamale positsioonile ja töö jätkub.

Kuidas tagada privaatsus?

Mida enam hakkab meie peade kohal kaugjuhitavaid lennumasinaid sõitma, seda tõsisemalt kerkib küsimus turvalisusest ja privaatsusest. Tõenäoliselt pole kaugel hetk, mil eraviisilist vabaõhuüritust planeeriv avalikkusele huvipakkuv isik soovib turvafirmalt tellida teenusena oma koduümbruse troonivabana hoidmise. Siinkohal jääb droonidega seonduva õigusruumi areng tehnikale veel sabas sorkima. Üha võimsamate droonidega saab lennata peaaegu kõikjale ning suurte teleobjektiividega püüab soovitu pildile ka piisavalt eemalt. Ehk lihtsamalt öeldes vajab lahendamist küsimus, milliselt kõrguselt ning kauguselt algab ja lõpeb privaatsus.

Droonivalve tulevikus kahtlema ei pea. Kaugjuhitavad lennumasinad meie ümber on tulnud, et jääda. Nii nagu riik, mõtlevad ka erafirmad uudse tehnoloogia rakendamisele. Paraku teevad sama ka kurikaelad, kellele pakub suhteliselt kättesaadav tehnika lugematul hulgal uusi võimalusi pahategusid sooritada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2016, 07:00
Otsi:

Ava täpsem otsing