Neinar Seli vanaema

Reedel, 1. aprilli pärastlõunal kogunesid ühes Tallinna kesklinna nõupidamistesaalis 12 inimest: riigikogu esimees, rahandusminister ja 10 ametnikku rahandusministeeriumist ja riigikogu kantseleist. Kaks tundi kuulasid rahandusminister ja temaga kaasas olnud ametnikud parlamendi esindajate tagasihoidlikke soove 2017. ja veel järgmise kolme aasta eelarvete asjus. Ametnike keeles oli tegemist 2017.–2020. aasta riigieelarve strateegia läbirääkimistega.

Milleks riigikogu esimees ja riigikogu kantselei ametnikud lisaraha küsisid? Laual oli kümme rahataotlust, näiteks Euroopa Liidu eesistumise perioodiks ligi 3 miljoni euro eraldamine, 100 000 eurot aastas riigikogu uurimis- ja probleemkomisjonide töö rahastamiseks, 5000 eurot aastas parlamentidevahelise koostöö stipendiumide tarvis. Rahandusminister polnud nõus, protokolli läks: mitte toetada. Komisjonide osas jäi riigikogu esimees eriarvamusele, ka see protokolliti.

Mitme taotluse asjus otsustasid laua taha kogunenud pooled, et otsuse peab tegema VV ehk valitsus. Eriarvamusi ei olnud.

Toetust leidis sisuliselt ainult üks lisataotlus: raha eraldamine riigikogu kantselei esindaja ja tema pere kuludeks Brüsselis.

Ligikaudu samal ajal arutas riigikogu Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi uurimiskomisjon oma tegevuse pikendamist. Tööd on veel palju, muu hulgas pole seni suudetud komisjoni ette selgitusi andma tuua altkäemaksuvõtmises kahtlustuse saanud riigiettevõtte juhatuse liikmeid Allan Kiili ja Ain Kaljuranda ning viimased kümme aastat Reformierakonna nimel sadama nõukogu juhtinud Neinar Seli. Komisjon otsustas, et tuleb edasi töötada; Kiili, Kaljuranna ja Seli kohta andis aga selle esimees Artur Talvik usutluses BNSile teada, et mehi on kavas „survestada“.

„Olen kohtunud Kiili ja Kaljuranna esindajatega ja palunud, et nad mu kirjale vastaks ja annaks teada, millal nad on nõus tulema,“ kurtis Talvik. Ta olevat „väga põhjalikult“ selgitanud, miks peaksid mehe komisjoni jutule tulema, ja mis juhtub, kui nad siiski otsustavad mitte tulla.

"Kui nad ei tule, saavad nad avalikkuses negatiivse märgi külge,“ hoiatas Talvik. Võite nüüd korraks selle teksti kõrvale panna, et südamest naerda.

Kui Allan Kiil ja Ain Kaljurand on riigikogu uurimiskomisjoniga kohtumisest keeldunud ilma igasuguste selgitusteta, siis Neinar Seli nii plass mees ei ole. Tema andis lugupeetud komisjoni esimehele teada, et „ei saa tulla vanaemaga sõlmitud kihlveo tõttu, mis keelab tal üle riigikogu läve astuda“.

Mida need kaks pildikest ütlevad meile riigikogu ja tema maine kohta aastal 2016?

Lühidalt: riigikogu näib olevat suhteliselt mõttetu asutus, mille esimees peab käima vormiliselt sellesama institutsiooni poolt ametisse valitud rahandusministri käest 5000 eurot nurumas. (Vastutasuks saavad riigikogu fraktsioonid enne riigieelarve kinnitamist kamba peale umbes kuus miljonit eurot „katuseraha“, mille kasutamise osas saavad nad siis kogu võimutäiust kasutada.) Ja kuriteo eest süüdi mõistetud ekspoliitik ei jäta mitte lihtsalt tema tegevust uuriva riigikogu komisjoni ette minemata, vaid peab vajalikuks Eesti rahva poolt valitud parlamenti ka pisut mõnitada.

Mis juhtuks, kui riigikogu otsustaks riigieelarve menetlemise käigus need 10 lisataotlust rahandusministeeriumi ja valitsuse tahtest sõltumatult eelarvesse kirjutada? See on selgelt retooriline küsimus, sest niisugust „paadi kõigutamist“ ei julge valitsuserakondade fraktsioonide liikmed endale lubada.

Vahepeal on aga suure häälteenamusega vastu võetud seadusemuudatus, mis näeb ette parlamendikomisjonide istungite salvestiste hävitamise. Igaks juhuks näeb sama muudatus ette, et kuni hävitamiseni on need salvestised salastatud, sarnaselt riigikogu esimehe ja rahandusministri läbirääkimiste protokolliga. Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes muidu ikka räägib parlamendi kuvandi ja maine parandamisest, kiitis takka: väljaspool riigikogu ei saagi mõista, miks nii parem on.

Riigikogu seintel näib tõesti olevat üleloomulik mõju nende vahel tegutsevatele inimestele. Vaevalt aastaga on ka esimest korda Toompeale valitud saadikud muutunud äravahetamiseni sarnasteks staažikamate kolleegidega. Mäletate veel Mihkel Raua või Eerik-Niiles Krossi trotslikku vaimu? Õige, eriti enam ei mäletagi.

Harva tõstab iseseisev meel siiski veel pead. Trahviühiku kahekordistamine ei saanud 51 häält, sest kolm reformierakondlast hääletas vastu ja üks ei hääletanud. Aga ärge muretsege, erakonna esimees Taavi Rõivas juba palus valitsuse istungil koalitsioonipartneritelt õnnetu vahejuhtumi pärast vabandust. See ei tundunud mitte kellelegi imelik.