Noor saadab vettinud mägra kuu peale

Kuigi idufirmad on Eestis tuttav nähtus juba mitu head aastat, peab ikkagi mingi seltskond neid mõttetuteks asjadeks, mis on kahjumis ja mis kuhugi välja ei jõua (see ei ole muidugi ka üdini vale). Õige ja tubli ettevõte teenib ikkagi kasumit ja püsib vee peal, ebaõnnestumine ja pankrot on ju Eestis üldse midagi nii õudset, et selle üle elanud ettevõtjal pole siinmail enam üldse mõtet üritadagi.

Aga kasumist ja veepeal püsimisest on vähe kasu, kui sa ei suuda pakkuda oma töötajatele põnevat töökeskkonda ja väljakutseid. Piiril mängimine tekitab adrenaliini, mis omakorda julgustab võtma suuremaid riske ja tekitab elevust igas tööpäevas. Aastakümneid ühtmoodi tegutsenud ettevõttest seda enamasti loota ei ole, ja seetõttu pole ka sellistel ettevõtetel kuigi palju lootust uute põlvkondade, nn Y- ja Z-noori enda juurde tööle saada.

Ühest CV-Online’i korraldatud uuringust selgus, et 71,2% küsitletud töövõtjaist on valmis töötama idufirmas, kus palk oleks väike, kuid teenimisvõimalus suur siis, kui äri peaks õnnestuma. Kuigi uuringu valimi adekvaatsust on raske hinnata, võiks see siiski ettevõtjaid mõtlema panna. Sellise riskitaluvusega noori peaks iga ettevõtja tahtma. Nii või teisiti hakkab mööda saama see aeg, kus tööandja valib töötajat. Kaalukausid on vahetunud ja ettevõtja peab pingutama, et atraktiivne olla.