Soomes hõõgub tuli tuha all

Peaminister Juha Sipilä saavutas ühe endale seatud eesmärgi septembri alguses, kui valitsuse algatusel tehtud konkurentsivõimeleping kirjutati alla. Protsess oli keeruline ja raske oli saavutada Sipilä nõudmine, et 90 protsenti organiseeritud tööjõust osaleb turul.

Valitsuse määratud piiri ületamine nõudis pikki nõupidamisi. Valitsus pidi leppima sellega, et tema käekäik sõltus tööandjatest ja ametiühingutest. Leping oli aga hädavajalik nii Sipiläle kui ka Keskerakonnast, Koonderakonnast ja Põlissoomlastest moodustatud valitsuskoalitsiooni usutavusele.

Leping on andnud teatud töörahu valitsusele. See näitas, et koalitsioon suutab saavutada tulemusi, olgugi et protsess oli pikk ja kurnav. Vaevalt et tulevikus vastavaid lepinguid tehakse, sest tööandjad on otsustanud pidada läbirääkimisi erialade kaupa.

Lähtumist maakondadest on ka kritiseeritud. Kriitikud arvavad, et Soome väikeettevõtetel ei ole võimalusi konkureerida rahvusvaheliste firmadega, sest nõutav mastaap kasvab nii suureks. Helsingi oleks tahtnud koos Espoo ja Vantaaga korraldada sotsiaal- ja tervishoiu oma tervikuna, aga valitsus lükkas ettepaneku tagasi.

Maakonnad on väga erineva suurusega. Uusimaa moodustab ühe maakonna, mille elanike arv on üle 1,6 miljoni. Kahes kõige väikesemas maakonnas – Kainuus ja Kesk-Põhjamaal – elab umbes 78 000 inimest. Lisaks erineb demograafia eri maakondades väga palju. Vanureid on suhteliselt kõige rohkem Ida- ja Põhja-Soomes, lapsi jälle Lõuna-Soomes. 

Kohalike valimiste mõju

Protsessi mõjutavad teatul määral ka kohalikud valimised, mis korraldatakse aprillis 2017. Uued valdade ja linnade volikogud valivad maakonnavolikogude liikmed, kes otsustavad sotsiaal- ja tervishoiu korraldamise maakondades.

Aprillis toimuvatel valimistel mõõdetakse poliitiliselt ka valitsuse usaldust. Oma poolehoiust 50% kaotanud põlissoomlaste hulgas on näha närvilisust, mis puudutab ka teisi koalitsioonipartnereid. Rahvasaadikud Hannakaisa Heikkinen (Keskerakond), Sari Sarkomaa (Koonderakond) ja Arja Juvonen (Põlissoomlased) on avaldanud poolehoidu õdede protestile. Kõik kolm on tervishoiu asjatundjad ja parlamendi sotsiaalkomisjoni liikmed.

Kolme parlamendi sotsiaalkomisjoni liikme arvamus püüab ühest küljes maandada valitsuskoalitsiooni kuuluvate parteide vahelisi ja siseseid lahkhelisid. Koalitsioon esindab kolme erilist lähtekohta: Keskerakond on olnud heaoluühiskonna ehitaja; Koonderakond on kiitnud projekti heaks, aga rääkinud ka erasektori huvidest; põlissoomlased lähenevad asjale rohkem populismi kaudu. Teisalt rõhutab see, et iga Soome partei toetajatest suur osa on seotud avaliku sektoriga – poole miljoni soomlase palga maksab vald või riik.

Opositsioon on lähtunud oma sotsiaalreformi kriitikas eelkõige Põhjamaade heaoluühiskonna kaitsmisest. Pisut ebamäärane väljend sobib opositsioonile hästi, aga üldjoontes on küsimus ka ideoloogias. Vasakpoolsed parteid tahavad, et avalik sektor peaks vastutama peamiselt sotsiaal- ja tervishoiu eest ka tulevikus.

Autor: Jouko Kokkonen