Väikesadam päästab rannikuala

Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo enne vabariigi 99. aastapäeva kauaoodatud väikesadamate võrgustiku toetamise meetme teise vooru tingimused kinnitas, oleks üle Eesti väikesadamate nagu värske tuulehoog käinud. Mereriigiks muutumisest on seoses möödunud merekultuuriaastaga räägitud nii palju, et sõnade sisu on devalveerunud. Kui juba iga rannaküla simmanikorraldaja end rahvusliku merenduse edendajaks hakkab nimetama, meenutab seis taksojuhtide hullamist börsil.

Praktikas, nagu võiks kinnitada näiteks Tallink või Tallinna Sadam, on meretaristu ja mereettevõtlusega seotud sammud kujuteldamatult kallid, aga möödapääsmatud. Toetusmeedet tuleb tervitada, kuid rõõmustada, et nüüd on kõik hobimeresõitjate mured lahenenud, oleks enneaegne. Toetusmeetme kogumaht terve Eesti peale on 5 miljonit eurot. Seda on pisut vähem, kui läks maksma kolme aasta eest valminud Kärdla uue jahisadama ehitus. Ühe taotleja kohta antakse toetust maksimaalselt 200 000 eurot, mis on ligikaudu 200 meetri ujuvkai maksumus. Praegu erainvestorite rahaga ehituse lõppjärku jõudnud Kakumäe sadamasse on paigaldatud 1,1 kilomeetrit ujuvkaisid.

Seega ühtki uut jahisadamat praeguse toetusmeetme abil ei ehita, kuid olemasolevates saab asja parandada. Näiteks süvendada sissesõidukanalit, kui meri on selle setteid täis kandnud, või uuendada navigatsioonimärgid ja valgustuse – meresõiduohutuse seisukohalt olulised detailid. Nagu ei lõpe töö laevas, ei saa kunagi valmis ka rannajoont omava riigi sadamavõrgustik. Muutuvad meresõitjate ootused ja tehnilised võimalused, vanemast otsast murendavad vesiehitisi lained, hoovused, jää ja muud meremaalijate lemmikstiihiad.

Eestis on praegu 180 väikesadamat, neist võiks külalissadama kriteeriumidele vastata umbes 50. Päris uusi või „valmis“ sadamaid on nende hulgas vähem kui ühel käel sõrmi, enamik vajab kõpitsemist. Põhimõtteliselt on siiski juba nüüd võimalik Eesti rannajoon piirist piirini läbi seilata ja leida iga päevateekonna järel kas viisakas sildumiskoht või mõni sadamalaadne toode. Mõnikord võivad päevateekonnad ilmast sõltuvalt üsna pikaks venida ning kõikide teel leiduvate kaikohtade ääres pole suuremate jahtide jaoks piisavalt sügavat vett. Aga pikim sadamatega katmata rannikulõik on hoopis Hiiumaa läänerannik, Ristna/Kalana vajaks hädasti kohta, kuhu Rootsi poolt tulles otsad kinnitada.

Jahisadam ei ole pelgalt turismiatraktsioon ning eksitav oleks teha sadamavõrgustiku väljaehitamise ja korrashoiu tasuvusarvestusi ainult mereturismi seisukohalt lähtudes. Kohaliku ettevõtluse mootori ning piirkonda väärtustava maamärgina täidab merevärav väga mitut rolli. Kuigi sadama põhiülesanne on endiselt inimeste ja asjade transpordiviisi vahetus maalt merele ja vastupidi, on jahisadam ka esmase merehariduse baas nii noorpurjetajatele kui ka täiskasvanud väikelaevajuhtidele, hoiu- ja veeskamiskoht hobikalastajate ja kutseliste kalurite paatidele, reageerimispunkt jõu- ja päästeametkondadele ja palju muudki. Lisaks on promenaadi ääres kõrguvad purjekate mastid kutsuvaks majakaks ka maitsi saabunud turistidele, mida tõestab veenvalt sadamakõrtside jätkuv populaarsus kogu maailmas.

Nagu iga teine taristuliik, vajab ka väikesadamate võrgustik raha nii investeeringuteks kui jooksvaks hoolduseks ning reeglina ei tehta neid kulutusi tulevaste perioodide sadamatasusid summeerides. Paradoksaalne, et vaatamata hooaja lühidusele on sadamapidamine Läänemere põhjaosas kokkuvõttes kulukam kui Vahemerel või Kariibi merel, kus hooaeg kestab aasta läbi. Nii ei ole jahisadam eraldi majandusüksusena ka Eestis kasumlik. Kuid klastrina koos kõrtsi, hotelli, jalgratta- ja paadirendi, veesõidukite talvehoiu ja teeninduse, kalatöötlemise, festivalide korraldamise ning muude sidustegevustega on võimalik sadamapiirkond tervikuna plussi majandada. Nagu on seda suudetud näiteks Dirhamis. Kusjuures esteetiliselt eksponeeritud väikesadama kui tõmbenumbri roll on siin määrav. Nagu võib veenduda Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Haapsalus ja Tallinnaski, väärtustab sadam ümbruskonda laiemalt, tõstes piirkonnas nii õlle kui ka kinnisvara hinda.