Buum või mitte – soeta eluase

Võib küll eeldada, et kriisi saabudes kahaneb täna ostetud eluaseme hind märkimisväärselt, kuid kui kodu soetatakse aastakümneteks, kasvab selle väärtus pikaajalises perspektiivis ikka. On ju tuntud majandustõde, et ühe majandustsükli kestvuseks on 8-12 aastat ning iga buumi tipp on kõrgemal eelmise omast. Sama kehtib kriisi puhul – iga põhi on kõrgemal kui eelmine.

Elupinda soetades peaksime mõtlema eelkõige sellele, kui palju ja mis suunas mõjutab võla teenindamine meie igapäevast elukvaliteeti. Arvestades, et praegu on korteri üürimine üldjuhul kallim, kui pangale tasutav laenu tagasimakse, see tõenäoliselt paraneb.

 

Selge on, et ootamatuste eest pole kaitstud keegi ning majandusolukorra halvenedes võib kaduda töö või sattuda ohtu laenu teenindamine. See aga ei tähenda automaatselt soetatust ilmajäämist. Lahenduseks on paremate aegade saabumiseni kodu välja üürida ning saadavast tulust pangaga sõlmitud laenulepingut täita.

Ohuna võib ka soetatud eluase pere kasvades väikeseks jääda ning tekib surve vahetada see suurema vastu. Võib tunduda, et tungiv vajadus parema elamispinna järele sunnib müüma ka krahhi hinnaga ning investeeritud summat ei pruugi tagasi saada. Survemüügist päästab kehvas turuolukorras aga taas olemasoleva pinna välja üürimine. Uue ja parema elukoha soetamisel saab aga sissemakset vältida, võttes varasemalt soetatud kinnisvara tagasimakstud osale hüpoteegi.

Oskuslikult majandades teenindab vana laenu üürnik ning suurenenud vajadused rahuldatakse ilma sissemakseta. Nii saab ka rasketes oludes lõpetada mitme objekti omanikuna ja pikas perspektiivis nende turuväärtuse kasvult kasu lõigata.