Eesistumine suurendas Eesti koduturgu

Eesistumise otsese mõju analüüs on veel koostamisel – samas teame selle peamisi komponente. Eestis toimunud üritustel osales ca 27 000 väliskülalist ja -ajakirjanikku, kes peatusid siin üldjuhul pikemalt kui ühe päeva. Neljaks aastaks planeeritud ca 75 miljoni eurone eelarve jõudis samuti suures osas Eesti majandusse. 2015. aasta esimeses pooles toimunud ja sarnases suurusjärgus eelarvega Läti ELi nõukogu eesistumise majanduslikuks mõjuks hindas audiitorfirma KPMG 64,5 miljonit eurot.

Korralduslikest õnnestumistest enam töötasime samas eesistumisega pikemaajalise kasu nimel – ELi ühtse turu ja digitaalsete võimaluste arendamiseks, mis on vajalik meie ettevõtete valikute avardamiseks ning Euroopa kui atraktiivse töö- ja elukoha hoidmiseks. Kui võtta ette märksõnad, millega eesistumine panustas enim Eesti majandusse, on neid kolm – digitaalne areng ehk Euroopa pikaajaline konkurentsivõime, ELi ühtse turu arendamine ehk Eesti ettevõtjate koduturu suurendamine ning otsene kasu Eestis toimunud üritustest.

Eesti eesistumise ajal astusime olulise sammu edasi ELi digitaalse ühtse turu ja innovatsiooni toetava keskkonna poole. Kui tuua näiteks vaid kaks kokkulepet, mis meil saavutada õnnestus – 5G ehk Euroopa-ülese ülikiire interneti väljaarendamise kava ning esmane ühine arusaam andmete vabast liikumisest –, on need aluseks andmetöötlusel põhinevaks arenguhüppeks ning asjade interneti toimimiseks.

Ühtne majandusruum on üks Euroopa Liidu alustalasid. Samas on ühtsemate reeglitega ELi turuni jõudmiseks veel maad minna.

Ühtsel turul tegutsemise muudab e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele oluliselt lihtsamaks kokkulepe, mille abil saab kaupa lihtsamini teise riiki müüa, kasutades teiste riikide käibemaksu tasumiseks koduriigi maksuameti kodulehel olevat one-stop-shop-portaali.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele pikenesid soodsad Euroopa strateegiliste investeeringute fondi (EFSI) investeeringutoetused ja laenutingimused 2020. aasta lõpuni, samuti suurendati fondi investeerimiseesmärki 500 miljardi euroni. Fondist on investeeringutoetust saanud näiteks Tallinna Lennujaam ning superkondensaatoreid tootev ettevõte Skeleton Technologies.

Eesti ja Euroopa ettevõtete eksportimise lihtsustamiseks sõlmis EL juulis ajaloo suurima mahuga vabakaubanduslepingu Jaapaniga, mille tulemusena võib ELi eksport suureneda üle 30%.

Üks eesistumise kõrvalmõju on Eesti jaoks aga arenenud digiriigi kuvandi kinnistamine Euroopas, mille olulisust on raske üle hinnata.