Lubame hansa turismitaludesse

Alkoholi tootmine toimub Eesti seaduste kohaselt aktsiisilaos – seda nii õlle, siidri, veini, lahja kui kange alkoholi müügiks tootmise puhul. Müügiks mõeldud õlut või veini on samuti keelatud valmistada koduköögis. Erandina on alla 4000-liitrise aastase toodangumahu puhul lubatud turismitaludel oma tegevuskohas isevalmistatud õlut müüa. Sarnast mööndust peaks väikepruulijate liidu hinnangul kaaluma ka hansa- jm. traditsiooniliste või vähem traditsiooniliste kangete napsude tootjate puhul.

Eesti väikepruulijad on valdavalt ise kas aktsiisilao pidajad või toodavad oma tooteid aktsiisilao tegevusluba omavas ettevõttes.

Põhimõtteliselt on ka igal kange alkoholi väiketootjal võimalus viia oma töökorraldus aktsiisilao tingimustele vastavaks, taotleda see luba, hankida toidu- ja veterinaarameti kooskõlastus ning toota ja müüa niipalju kui turgu jätkub. Moe Viinatehas on hea näide, kuidas on ka väikeses mahus võimalik toota isikupäraseid kangeid napse – näiteks Eesti esimene single malt viski on neil juba keldris tammevaadis laagerdumas.

Teine teema on kodus tootmine. Jah, õlle tootmine enda tarbeks on lubatud. Kange alkoholi kodune destilleerimine on keelatud. Omamata piisavat taustainfot selle kohta, miks enda tarbeks viinakeetmine keelatud on (tõenäoliselt seotud sellega, et kange alkoholi puhul on aktsiisisummad oluliselt suuremad kui õlle puhul), ei ole väikepruulijate liidul selles küsimuses selget seisukohta.

Küll aga oleme seisukohal, et riik peaks soodustama väikeettevõtjaid, kes valmistavad väikeste partiide kaupa keskmisest kallimat alkoholi, mis ei ole kindlasti noorte või alkoholiga kimpus olevate inimeste esimene valik poeleti ees seistes. Sellega antaks selge sõnum, et suund on mahult maitsele.

Aktsiisi mõistes pannakse Eestis praegu ühte patta 600 000liitrise toodanguga kohalik väiketootja, kelle tooraine- ja tööjõukulud on hoopis teisest ooperist, ning rahvusvahelistesse suurkontsernidesse kuuluvad megaõlletehased.

Samuti on praegu olukord, kus väikesed veini- ja siidritootjad maksavad täie rauaga aktsiisi, konkureerides võrdsetel tingimustel vanade veinimaadega, kus veinitootjad üldse aktsiisi ei maksa.