Muudame riigihanked ingliskeelseks

Fakt on, et Eesti IT-sektoris on suur tööjõupuudus. Eriti projektides, kus on vaja väga spetsiifilisi tarkvara- ja analüüsioskusi ning kogemust. Küsimus pole rahas, otsisime ühte avaliku sektori IT-hankesse sobivat inimest pea pool aastat, sest sellise kogemusega eksperti Eestis lihtsalt polnud.

Just riigihangetesse on sobivaid inimesi eriti keeruline leida. Inimlikult tahaksid arendajad teha pigem tasuvamaid ja põnevamaid projekte ning mis peamine – riigihangetes nõutakse, et projekti töö peab toimuma täielikult eesti keeles.

Riik küll räägib kõrge kvalifikatsiooniga inimeste teistest riikidest importimise olulisusest, kuid ise seda ei soodusta, sest avalikus sektoris pole inglise keelt kõnelevale inimesele kohta.

See takistab otseselt nii e-riigi kui IT-sektori arengut. Tööjõupuuduse leevendamiseks ning värskete talentide värbamiseks on kõigis Eesti edukamates IT-firmades palgal teistest riikidest pärit eksperdid ning suur osa tööelust käib inglise keeles. IT-maailma terminoloogia ja töö toimib ka teistes riikides inglise keeles ning selle oskamine on erialal töötamiseks möödapääsmatu.

Kui lubada riigi projektides osalema ka inglise keelt kõnelevad inimesed, siis tekiks ligipääs kogu maailma IT-ressursile. Saaksime kaasata laiema ringi eksperte ning suurema kogemuse.

Välisekspertide kaasamine pidurdab ka Eesti IT-turu ülekuumenemist ning hoiab hinnad madalamad, sest kohalikud firmad ei pea võtmeinimesi üksteiselt üle ostma.

Erasektori IT-teenuste tellijad on jõudnud arusaamisele, et tulevik liigub rahvusvahelise töö suunas ning ingliskeelne meeskond pole takistus. Pigem eelis. Ka osad riigiettevõtted on hakanud avaramalt mõtlema, näiteks Omniva on valmis oma uue logistikasüsteemi arendamisele kaasama ka ingliskeelseid spetsialiste.

E-riiki arendatakse ka teistes riikides väga edukalt. Põhjamaades on mitmes valdkonnas meist arenenumad tugisüsteemid. Samas piirab keelenõue sealt vastava kogemusega ekspertide importimist. Niimoodi jääme konnatiigiks, kus pusitakse kangekaelselt ainult oma teadmistega ning välisekspertide kasutamine on tehtud väga keeruliseks.

Eesti riik peaks turuga kaasa minema ning nõudma oma IT-valdkonna töökuulutustes inglise, mitte ainult hankedokumentides eesti keele oskust. See annab e-riigile mitmekordse võidu – paremad eksperdid, soodsam hind ning riiklike IT-lahenduste ekspordipotentsiaali kasv. Kui meie e-riigi teenuste tellijad ja vastutajad oskavad rahvusvahelist IT-keelt ning saavad lisaks ka laiema arenduskogemuse, siis on meie e-riiki maailmale lihtsam müüa.