Kütuseaktsiis peab langema

Rahandusminister Toomas Tõniste on väitnud, et diislikütuse aktsiisi langetamine Läti tasemele tähendaks vähemalt 90 miljoni euro suurust maksuauku.

Kõik räägivad võimalusest, et osa tarbijaid tuleb Lätist tagasi, aga keegi pole arvestanud sellega, et odavama kütuse puhul tullakse mujalt ka siia tankima. Need jutud, et kütuseaktsiisi langetamisega saab riik vastu pükse või oleme sellega üldse hiljaks jäänud, ei ole pädevad.

Tõsi, rahandusministeeriumi arvutustest nähtub, et bensiini ja diislikütuse aktsiisi langetamine Läti tasemele maksaks tuleval aastal 119 miljonit eurot, millest diislikütuse aktsiis oleks 95 miljonit ja bensiiniaktsiis 24 miljonit.

Veel näeb rahandusministeeriumi hinnangust, et tankimismahust tangitakse välisriigis üks protsent bensiini ja seitse protsenti diislikütusest. Nõnda tooks aktsiiside langetamine Läti tasemele juurde kuni protsendi Eestis tankimist ja diisli puhul kuni seitse protsenti.

Samas oleks vaja vähendada bensiini aktsiisimäära 15,5 protsenti ja diisli oma 24,5 protsenti, et jõuda Läti tasemele. Küsimus on nüüd selles, et kui Eestis tankimine kasvaks, kas see kompenseeriks aktsiisi langetusest tulenevat eelarvelist kaotust.

Mina arvan, et kindlasti, sest ka paljud naaberriikide autojuhid tuleksid Eestisse tanikma. Seda pole rahandusministeeriumi andmetes arvestatud.

Seega on peaminister Jüri Ratase vahepeal kõlanud mõte langetada diisliaktsiisi mõistlik ja isegi ainuvõimalik otsus, ehkki oleme kõrge kütuseaktsiisi tõttu juba kõvasti kaotanud. Eriti puudutab see jutt autovedajaid.

Me ei tohi ära unustada ka ettevõtjate eestimeelsust. Saame küll ära elatud, aga peaksime mõtlema laiemalt, mis Eesti riigist niimoodi edasi saab.

Diisliaktsiisi langetamine olnuks parim lahendus. Samuti tuleks langetada sadamate, raudteede ja muud transiiditasud. Hea idee on ka maksuerisuste tegemine Eesti vedajatele. See tähendab seda, et kui vedaja tangib Eestis, aga sõidab mujal, saab ta Eesti riigilt aktsiisi tagasi, kuna pole meie teid saastanud.

Kui transiidi hinnad saab paika ehk naabritega võrdsele tasemele, siis saavad ettevõtjad tegeleda kaubamahtude kasvatamisega. Ettevõtlusele on vaja luua eeldused, et majandus saaks toimida. Meie autovedajate konkurentsivõime ei tohi enam kõrgete kütuseaktsiiside tõttu kannatada, muidu sureb see sektor lihtsalt välja.

Üle kolme aasta tagasi alanud aktsiisiralli läks nii pööraseks, et vaatamata tanklakettide ja transpordiettevõtete poolt tollasele valitsusele antud hoiatustest, saame täna tagantjärgi vaid tõdeda, et hoiatustel oligi tõsi taga. Kahetsusega peab nentima, et vaatamata negatiivsetele tagajärgedele, jätkatakse ikka kangekaelselt sama eelarvega.

On ebaloogiline, et väike Eesti riik hoiab ikkagi diisliaktsiisi edetabelis Euroopas neljandat kohta, kusjuures ostujõu arvestuses kuulume pigem vaesemate riikide hulka.

Riigipoolne valearvestus peegeldub tõigas, et transpordiettevõtted viisid oma tankimise Lätti, kes hõõruvad rõõmustades käsi, kuigi meil oleks võimalus see tendents tagasi pöörata ja tuua ka teisi meile tankima.

Eesti Õliühingu hinnangul on kütuseaktsiisi alandamine möödapääsmatu, sest varem või hiljem lämmatavad kõrged sisendihinnad muud eelised, mida meie majanduskeskkond võrreldes naabritega pakub.

Aktsiiside võrdsustamine lähinaabritega tooks Eesti riigieelarvesse tagasi olulised maksumaksjad ning tulud, mis täna on olude sunnil voolanud meie lõunanaabrite riigikassadesse.