Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Aivar Sõerd
- 26. oktoober 2018 kell 3:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Miks saab Eesti Energia riigieelarvest raha?
Jääb arusaamatuks, miks ei saa Eesti Energia omavahendite ja laenudega investeeringuid rahastada, vaid selleks on vaja kaasata vahendeid riigieelarvest, küsib riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd.
Foto: Raul_Mee, Raul MeeJärgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette 143 miljoni euro eraldamist Eesti Energiale, selgitus eraldise sisu kohta riigieelarve seletuskirjas aga puudub. Rahandusministeerium on meedia kaudu avalikkust teavitanud sellest, et tegemist on Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega jaotusvõrgu, taastuvenergia ja uue õlitehase ehituse ettevalmistamiseks vajalikesse investeeringutesse.Tavapäraselt on AS Eesti Energia oma investeeringuid rahastanud omavahendite ja laenudega. Eesti Energia võlakirjad on noteeritud ka Londoni börsil ja suuremas mahus olemasolevate võlakirjade lunastamise tähtaeg eelseisvatel aastatel saabub alles 2023. aastal. Alates 2015. aastast käivitus ka euroala keskpankade varaostuprogramm ning selle programmi võlakirjade kvaliteedinõuetele vastavad ka Eesti Energia võlakirjad. Selle programmi raames on näiteks Eesti Energia võlakirju ostnud Soome keskpank.Põhjendust poleRiigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtus ASi Eesti Energia juhtkonnaga 22. oktoobril 2018. aastal, et saada muu hulgas ülevaadet, mis põhjustel on vaja riigieelarvest ettevõtte investeeringuid kaasrahastada. Eesti Energia juhtkond ei põhjendanud komisjonile, miks on vaja investeeringuid riigieelarvest rahastada, selle asemel et katta investeeringu rahavajadus omavahendite ja laenudega.Ka uue õlitehase ehitusega pole võimalik investeeringute riigieelarvest rahastamist põhjendada, sest tehase ehitus saab kõige varem toimuda alles aastate pärast, mitte 2019. aastal.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Martin Rajasalu: kaasaja äri-Kolumbused mõtlevad tehisarust
Tehisintellekti rakendamine ettevõtluses pole mugav, odav ega valutu, aga vananenud tehnoloogiast kinni hoides ei pruugi äri homme enam olemas olla, kirjutab töötajakogemuse ja juhtimistarkvara idu Moticheck tegevjuht ja kaasasutaja Martin Rajasalu.
Tehisintellekti rakendamine ettevõtluses pole mugav, odav ega valutu, aga vananenud tehnoloogiast kinni hoides ei pruugi äri homme enam olemas olla, kirjutab töötajakogemuse ja juhtimistarkvara idu Moticheck tegevjuht ja kaasasutaja Martin Rajasalu.
Kolmandiku Balti turu käibest moodustasid teisipäeval LHV aktsiad
Kui täna teatas LHV Group, et jõudis oma finantsplaanist kolmandiku jagu ette ning suurendas aprillis kasumit 17 protsenti, siis oli aktsia väga populaarne ning nendega kaubeldi 797 751 euro eest. Hind odavnes siiski -0,44%.
Kui täna teatas LHV Group, et jõudis oma finantsplaanist kolmandiku jagu ette ning suurendas aprillis kasumit 17 protsenti, siis oli aktsia väga populaarne ning nendega kaubeldi 797 751 euro eest. Hind odavnes siiski -0,44%.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Juht, kumba kardad, kas läbikukkumist või hoopis edu?
Hirm ebaõnnestumise ees on uuringute kohaselt ettevõtjate peamine hirm ja professionaalse arengu takistaja, ent samavõrra kardetakse – üllatus! – ka edu.
Hirm ebaõnnestumise ees on uuringute kohaselt ettevõtjate peamine hirm ja professionaalse arengu takistaja, ent samavõrra kardetakse – üllatus! – ka edu.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tallinna linnameedia 40 ametikohta kaovad
Tallinna linnavalitsus kustutab linnameedia osakonna ja koondab 40 ametikohta, sest väljaannete Pealinn ja Stolitsa ja linna teleuudiste tootmine lõpeb.
Tallinna linnavalitsus kustutab linnameedia osakonna ja koondab 40 ametikohta, sest väljaannete Pealinn ja Stolitsa ja linna teleuudiste tootmine lõpeb.
EVEA värske tegevjuht: ettevõtlikke inimesi koliks maale juurde, kui riik seda toetaks
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) uus tegevjuht Leho Verk rääkis, et maapiirkondades elab praegugi palju ettevõtlikke inimesi ning neid koliks ääremaadele juurde, kui riik looks ettevõtjatele ja inimestele paremad võimalused.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) uus tegevjuht Leho Verk rääkis, et maapiirkondades elab praegugi palju ettevõtlikke inimesi ning neid koliks ääremaadele juurde, kui riik looks ettevõtjatele ja inimestele paremad võimalused.