Madis Müür: purustame iduinvesteerimise müüdid

"Uber põletab raha tohutul määral, kaua investorid nii riskantset ettevõtmist üleval pidada jõuavad?" Selline lause on kasutusel pea iga idufirma kohta, aga see on ühest küljest küll tõsi, aga mitmes mõttes ka väga väär. Uberi varajased investorid, kes investeerisid ettevõttesse, kui selle väärtus oli 5 miljoni dollari ümber, on tänaseks teeninud iga 10 000 investeeritud dollari kohta vähemalt 50–100 miljonit. Kui minu raha sellise kiirusega põleks, siis shut up and take my money, täiesti ilma irooniata. Sarnaseid halvustavaid pooltõdesid ja müüte on teisigi.

Harva õnnestub lugeda tõsiseid jutte idufirmade tootlusest. Seevastu kõlab nii meedias kui ka irvhammaste suul pidevalt tegusõna „põleb“ – selle igas võimalikus vormis. Tõsi ta on, üle 60% idufirmadest lõpetab eduta, kuid see on ainult üks pool reaalsusest.

Tegelikult on idud parima tootlusega varaklass: ingelinvestorite tootlused jäävad erinevate uuringute järgi 22-27% juurde aastas ja ajaloo parimad tootlused on samuti olnud just idudes . Näiteks Softbanki 20 miljoni dollarine investeering Alibabasse on kasvanud 120 miljardi peale. Mike Markkula ostis 1976. aastal veerand miljoni dollari eest kolmandiku Apple'ist. Üks ajaloo parimaid start-up-fonde Chris Sacca Lowercase Ventures Fund I tegi 5 aastaga ligi 216 korda tootlust. Ka näitleja Ashton Kutcher on kõva iduinvestor ja tema juhitud fond on kasvatanud 30 miljonit dollarit 250 miljoni peale.

Korraliku ettevõtete selektsiooni, hajutamisega ja rahastusvooru järgse mentorlusega on idudes olnud ajalooliselt vägagi hea tootlus, üle kahe korra kõrgem kui börsil. Võrdluseks – kas keegi mäletab, millal viimati mõni Eesti juhitud aktsiafond isegi 100% tootlust tegi?

Põlemine ja riskid on vist kaks sõna, mis keskmise investeerimisest kuulnud eestlase jaoks esimesena seostuvad idudega. Jänes šampust ei joo, riskid ongi mõeldud maandamiseks. Investeerimisele eelneva kodutöö ja hajutamisega vähemalt 20 idufirma vahel on kogenud investoritel võimalik viia miinusesse jäämise tõenäosus päris madalaks ja tootluse ootus isegi üle 30% peale aastas.

Kolm peamist põhjust kasvuettevõtete läbikukkumiseks on toote-turu klapi mitte leidmine, raha otsa saamine ja tiimi pädevus ning koostöö. On aga täiesti võimalik investeerida kasvuettevõtetesse, kus need riskid on juba suuresti ära maandatud ja sellest staadiumist edasi liigutud. Näiteks Funderbeamis on mitmed ettevõtted sellises faasis raha kaasanud või järelturul kauplemas.

Kogenud edukate iduinvestorite jälgedes sammumine, neilt õppimine ja nendega koos investeerimine kas EstBANi või Funderbeami vahendusel vähendab oluliselt riske, lühendab õppimiskurvi ja tõstab tootlusootust. Esimesed sammud saab teha tihti ka mõnesaja euroga, järelturul isegi mõnekümne euroga.

Enam ei ole ainult kaks lahendust: jackpot või pankrot. Vaikselt hakkab tekkima järelturg ja kauplemisaktiivsus nii Funderbeamis kui ka väljaspool seda ja see on ainult paremaks minemas. Näiteks ka selle loo autor võttis Ampleri pealt kusagil 700% tootluse juurest esimest korda kasumit, väga magus oli!

Muidugi, idufirmad olid ja jäävad üheks riskantsemaks varaklassiks, kuid neid riske on võimalik järjest paremini maandada ja hajutada.

On levinud usk, et tavainvestor ei saa ligi headele idudele. Vale puha! See väide on tõest täpselt 180 kraadi. Eestis on maailma üks paremaid dealflow'sid ja siin on tavainvestoril parimad võimalusi sellele ligipääsuks. Eestist on tulnud 4 ükssarvikut ehk suurim arv ükssarvikuid inimese kohta, lisaks koputavad veel mitmed selle klubi uksele aasta-kahe jooksul. Järelkasv tehnoloogiasektoris on kõval tasemel.

Eestis on ligi 500 idufirmat, aga ainult 20-30 varajase staadiumi rahastusvooru aastas. Meil on minimaalselt konkurentsi sisenemiskohas ehk madala investornõudluse tõttu saab vägagi headelt hindadelt sisse, teisest küljest on meil maailmatasemel ökosüsteemi tõttu idudel ühed paremad exit'i väljavaated üldse.

Ingelinvesteeringud on ajalooliselt parima tootlusega varaklass ja selle puhul on võimalik riskid hästi ära maandada, õppida seda hästi tegema. Kogenud edukad iduinvestorid, näiteks David Rose ja Jason Calacanis, on kirjutanud ka väga head raamatud idufirmadesse investeerimise kohta, mille abil ennast põneva tulevikumaailmaga kurssi viia.

Aastal 2019. ei saa end Põhjamaade Silicon Valleyks nimetavas Eestis kedagi investoriks pidada, kui ta ei ole tutvunud iduinvesteerimisega. Tulge kiviajast välja!