Suhkrumaksu pole Eestis vaja

Juba praegu on suur hulk uusi tooteid väiksema lisatud suhkru kogusega, kuid eesmärk on ambitsioonikas – langetada lisatud suhkru hulka 2020. aastaks 10% ning 2025. aastaks 15%, võrreldes 2015. aastaga.

Suhkru teemaga on Eesti toidutootjad tegelenud aastaid. Avalikkus mäletab ehk „suhkrusõda“, milles ei oleks olnud võitjaid – lisamaks oleks suretanud kohalikud tootjad välja ning tarbijad oleksid jätkanud sama suhkrusisaldusega välismaiste toodete tarbimist. Õnneks said poliitikud aru, et täiendav maksustamine ei aita kaasa inimeste toitumisharjumuste muutumisele, mis on ju tegelikult lisatud suhkru vähendamise eesmärk.

Tänu sellele on Eesti inimeste toidulaual jätkuvalt lai valik kohalikke tooteid, milles on lisaks oluliselt vähem suhkrut. Lisaks uutele toodetele on suhkrusisaldust vähendatud ka tarbijatele pika aja jooksul armsaks saanud toodetes. See ei ole olnud lihtne, aga tootjate jaoks ainumõeldav, et käia ajaga kaasas ja toetada tasakaalus toitumist.

Tootjana oleme tarbijast sammukese võrra ees, sest harjumine uue maitsega võtab inimestel aega. Kui uute toodete puhul on võimalik panna tootesse oluliselt vähem suhkrut, siis traditsiooniliste toodete puhul saab suhkru kogust vähendada tasapisi, et tarbija toodet ei hülgaks. Me teame, et inimese maitseretseptorid uuenevad 2–3 nädala tagant ning 85% tajutavast maitsetest on tegelikult lõhn. Neid aspekte toidutootjad koos teadlastega uusi tooteid välja arendades ka arvestavad.

Tootearenduses on võetud selge suund ennekõike vähendatud suhkrusisaldusega või isegi suhkruvabade toodete turule toomisse. Lisaks pakuvad tootjad aina enam erinevaid pakendisuurusi, mis aitavad samuti piirata korraga tarbitava suhkru kogust. Pakendite märgistuselt leiab info, kui suur on suhkru hulk tootes, mis samuti hõlbustab valiku tegemist.

Suhkur on organismile vajalik, kuid selle tarbimine peab olema mõõdukas. Kes teeb füüsilist tööd, peab saama enam energiat, kui see, kelle tööpäev möödub pelgalt arvuti taga. See, milles tootjad kokku leppisid, on lisatud suhkru vähendamises. Nii piimas kui ka naturaalsetes mahlades on looduslikud suhkrud, mis sinna kuuluvad ning neid ei hakka keegi ära võtma. Ümber tahaks lükata ka müüdi, justkui oleks mõni suhkur tervislikum kui teine. Nii pruun kui ka valge suhkur ning ka eri toorainest valmistatud suhkrud on ühtviisi kehale koormaks, kui nendega liialdada.

Täna saan kindlalt öelda – tootjate eneseregulatsioon toimib, sest jookidesse lisatud suhkru hulk on vähenenud. Me täidame sellega nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka Euroopa Komisjoni seatud eesmärgid ilma, et selleks oleks vaja eraldi seadust või maksu.

Tootjate hea tahte leppe algatasid koos toiduliiduga üksteist ettevõtet. See ei ole kindlasti mitte meie ambitsiooni tipp – ootame leppega liituma ka teisi ettevõtteid ning teemaga seotud organisatsioone, et ühiselt aidata kaasa Eesti inimeste tasakaalustatud toitumisele.