Avarii kitsal lumisel teel – kes jääb süüdi?

07. jaanuar 2011, 07:22

Võime ju kiruda linnavalitsust, maad või taevast mäesuuruste lumevallide pärast tänavail, aga eelkõige peame ise olema tähelepanelikud ja kannatlikud linna väga kitsaks muutunud tänavatel liigeldes. Üsna sagedased on pealtnäha väiksed kokkupõrked, mis aga siiski toovad autoomanikule kaasa asjatut aja- ja rahakulu. Kes on süüdi, kui kaks autot kitsal linnatänaval lumeolude tõttu üksteisel otsa vajuvad? küsib IIZI kindlustusmaakler AS mainekujundaja Irmeli Karja.

Kuna liiklussituatsioone reguleerivad EV seadused, siis väga palju variante sellise situatsiooni lahendamiseks ei saa olla, kuid siiski tuleb meeles pidada, et iga konkreetse juhtumi lahendus sõltub selle juhtumi üksikasjadest.

Õnnetusjuhtum 1. Kaks autot on kitsal teel üksteisest aeglaselt möödumas, kummalgi pole ruumi, vajuvad lume tõttu üksteisele otsa. Kes on süüdi ja kuidas juhtum lahendatakse?

Kuna mõlemad juhid on rikkunud samasid liiklusreegleid, siis vastutavad ka mõlemad juhid kirjeldatud juhtumi põhjustamises võrdselt ja süülisus lahendatakse kummagi auto liikluskindlustusandja poolt osakaalus 50-50. Ehk et kui kitsal teel teineteisest möödudes põrkuvad kokku Jaani juhitud Honda ja Meelise juhitud Citroen, siis Jaani sõiduki kindlustus hüvitab pool Meelise sõiduki taastamiskuludest ning Meelise sõiduki kindlustus hüvitab pool Jaani sõiduki vigastustest. Kindlasti mängib sellise juhtumi juures aga olulist rolli see, mida juhid õnnetuse hetkel tegid.

Oletame, et toimus samasugune õnnetus ja tegelikult oleks kaks sõidukit mahtunud üksteisest napilt mööda. Kuid Jaani sõiduki teepoolel oli möödumiskohas lumevaal ja möödumise hetkel vajus Jaani Honda lumevaalu tõttu veidi rohkem vastassuuna vööndisse ning riivas Meelise Citroeni. Sellisel juhul oleks Jaan võinud lumevalli nähes seisma jääda ja oleks olnud nii käitudes võimalik liiklusõnnetust ära hoida, kuid kuna ta Jaan nii ei teinud, siis on tema vastutav liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Praktikas on vahetegemine küll vähelevinud, sest vaevalt et sõiduki juht oskab sellises situatsioonis kõiki oma liigutusi mäletada ja veelgi kaheldavam on, kas teise sõiduki juht kinnitab juttu. Kuid arvestama peab ka sellise võimalusega.
Alati peab meeles pidama, et juhul kui liiklusõnnetuses osalenud juhid ei saa süülisuse osas kokkuleppele, siis tuleb kohale kutsuda Politsei avariigrupp, kes aitab asja vormistada ning vajadusel alustab ka menetlust, et selgitada välja liiklusõnnetuse põhjustaja kasutades selleks sündmuskoha ülevaatlust, sõidukite liikumise jälgi vms.

Õnnetusjuhtum 2. Kaks autot samasugustes lumistes ja kitsastes tingimustes, aga üks jääb seisma, et teist mööda lasta, paraku vajub liikuv auto siiski teisele peale. Kes on süüdi ja kuidas olukord lahendatakse?

Tavaliselt jääb süüdi sõidukijuht, kes liikus, sest teise sõiduki juhil ei olnud enam pärast seisma jäämist võimalust oma tegevusega liiklust kontrollida. Juhul kui ka teine sõiduk oleks peatunud, siis oleks asi lahenenud nii, et üks sõidukitest oleks tagurdanud lähima laiema teeosani või ristmikuni ning vabastanud tee nii endale kui ka teisele. Kirjeldatud situatsioonis on aga pigem mindud seda teed, et ehk mahun ikka ära. Paljudel juhtudel mahubki, aga kui ei mahu, siis oled põhjustanud liikluskahju. Sinu sõiduki kindlustusselts korvab kahjud teisele sõidukile, sinu sõiduki vigastused jäävad kas sinu või sinu ja sinu sõiduki vabatahtliku kindlustuse pakkuja kanda. Muidugi võib juhtumi lahendus varieeruda konkreetse juhtumi üksikasjadest, kuid üldiselt kehtib taoline lahendus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et peamised sujuvat liiklust reguleerivad sätted on siiski kaks universaalset põhitõde – targem annab järele, ning ei ole mõtet suruda ennast või oma sõidukit peale seal, kus positiivse tulemuse võimalus on väga väike.
Turvalist liiklemist!
 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. January 2011, 10:54
Otsi:

Ava täpsem otsing