Kas heaolu ühiskond pärsib ettevõtlust?

Keskmise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töövõtja aastapalk Saksamaal on 48 400 eurot. Ametlik töönädal Saksamaal on 36 tundi. Keskmiseks tegelikuks koormuseks hindavad IT eksperdid ise 45 tundi nädalas, kusjuures 40% juhtudel ei ole ületunnid tasustatud.

Minu IKT vallas tegutsevate eesti tuttavate seas on hinnanguliselt 9 inimest 10st mõelnud oma ettevõtte loomise peale. Ma tunnen ka väga palju endiseid eesti mõistes kõrgelttasustatud palgatöölisi, kes nüüdseks on valinud ettevõtja ameti. Küll aga ei saa ma sama väita oma saksa kolleegide kohta, kes pigem paistavad muret tundvat, kas nende praegune töökoht ka 10 aasta pärast endiselt eksisteerib.

Ettevõtluse teemadel on mul viimase nelja Münchenis veedetud aasta jooksul õnnestunud rääkida ainult mõnel korral, ja sedagi ainult ettevõttes töötavate freelanceritega. Vabakutseline töötamine on saksamaal vägagi levinud, küll aga on tegemist põhimõtteliselt palgatööga, lihtsalt leping töövõtjaga on teistsugune ning sisuliselt ei ole see ettevõtlus.

Mis mind kõige enam imestama paneb on saksa noorte vankumatu ja mõneti naiivne usk paremasse tuleviku. Usutakse, et ajas sissetulekud kasvavad lineaarselt, sest nii on ju väiksemate kõikumistega pärast II maailmasõda olnud. Endiselt kehtib saksamaal rusikareegel, et parem haridus tagab suurema palga. Keskmine saksa noor ei kiirusta ja pigem investeerib tuleviku tarvis vundamendi ladumisse. Üldse kiputakse elama rohkem tulevikus, kui tänases päevas. Säästetakse ja ei võeta riske.

Et ettevõtlus toob endaga kaasa palju ohte ja teadmatuse tuleviku ees, siis otsustakse pigem kindla sissetuleku kasuks. Seda fakti toetab ka asjaolu, et sagimist ja uudiste künnist ületavaid edulugusid on Berlini Start-Up maastikult kordades rohkem kui Münchenis, kus võimalusi leida tasuv töö on jällegi enam. Saksa keeles nimetatakse muuseas firma asutamist eksistentsi loomiseks - Existenzgründung.

See on mõiste, mis sisaldab endas elustiili muutust, vastuse võtmist enda õlule ja iseendale peremeheks olemist. Üldteada on, et firma käivitamine tähendab pikki päevi ja täielikku pühendumist, mis on paljudele sakslastele ja üleüldiselt lääneeurooplastele vastuvõetamatu, vaatame kasvõi Kreekat. Rohkem väärtustakse vaba ja lähedastega koos veedetud aega.