Teeme Euroopa pilvepesa Eestisse

Lihtsustatult öeldes tähendab pilvandmetöötlus andmete salvestamist, töötlemist ja kasutamist kaugemal asuvates arvutites. Praeguse Euroopa probleem on, et nende arvutite asukohad – nimetan neid siin edaspidi pilvepesadeks – kipuvad asuma väljaspool Euroopat. Või kui need asuvad ka Euroopas, on nad USA gigantide hallata. Nii või teisiti ollakse Euroopas riistvara, tarkvara ja võrkude suhtes sõltuv Euroopa-välistest pakkujatest. Sotsiaalsete võrgustike tipptegijad on pärit USAst. Kõige populaarsemad otsingumootorid on USAs või Hiinas paiknevate ettevõtete käes. Infotehnoloogilisi arendusi tehakse üha enam allhankena Indias ja teistes väiksemate kuludega riikides.

Kui suured andmekogud koonduvad järjest enam kuhugi Hiina või India või muude Euroopa-välistes riikides asuvate ettevõtjate kätte, muudab see ühelt poolt andmete omanike seisundi järjest haavatavamaks ja teisalt suurendab märkimisväärselt pilvepesade valdajate digitaalset energiat.

Kui seda pilvepesa valdab aga näiteks Euroopas asuv USA ettevõtja, paneb andmete omanikke muret tundma USA Patriot Act’i  võimalik mõju. Patriot Act on seadus USAs, mis võeti vastu pärast Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamist ja mis võimaldab USA valitsusel või föderaalkohtunikul kasutada mis tahes teavet.Hoolimata sellest, kas andmete omanik on ameeriklane või mitte, kehtib tingimus, kui neid majutab ja kontrollib USA ettevõte, ka siis, kui andmed asuvad Euroopa keskuses. Sealjuures ei saa teabe omanikku teavitada sellest, et andmete haldaja on majutatud andmed avalikustanud. Seetõttu kardetakse ärisaladuste äravoolu. Nii hakkab sugenema mõistmine, et Euroopa arengule on kasulik hoida pilvepesi Euroopas.

Eesti on nii mitmeski mõttes hea või isegi väga hea pilvepesa asukoht. Meie tugevused on stabiilse energia olemasolu, arenenud õigussüsteem ja andmekaitse, internetiühendused, haritud spetsialistid, avalike e-teenuste kogemus, Eesti kõrge IT-alane maine ja ka geograafiline asend.  Pilvepesa ehk pilvandmetöötluskeskuse rajamine ja käigushoidmine nõuab paraku palju energiat. Serverid vajavad jahedat temperatuuri. Jahutusseadmete töö aga nõuab kuumas kliimas märksa rohkem energiat kui jahedamas kohas.Ja edasi mõeldes on ju meil Eestis tegelikult maas  (täpsemalt maa all) võtta asukohti, mis on juba ka vägagi turvalised. Pean siinkohal silmas tühjaks jäänud põlevkivikaevandusi. Seega (vähemalt teoreetiliselt) nõuaks seal pilvepesa rajamine ja suurte serverite käigushoidmine märksa vähem ressurssi kui kusagil mujal.

Mida see annaks Eestile? Kõigepealt töökohti. Perspektiivi. Kasvu ja arenguvõimalust ning sugugi mitte viimase asjana võimalust hoida ja suunata digitaalset energiat. Sellel on ka oluline strateegiline tähendus. Digitaalse energia kasutamine, nii tootmine kui turustamine, saab kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise aluseks.

Selge, et see nõuab ressursse: nii raha – investeeringuid – kui ka inimesi. Viimaseid meil, nii IKT-spetsialiste kui ka muid töötajaid, kahjuks ülearu palju just ei ole. Kuid pilvepesa loomine annaks tööd ja tekitaks perspektiivi, alates IKT-spetsialistidest ja lõpetades ehitajate, turvajate ja turundajatega. See oleks selge ja konkreetne abinõu, mis looks inimestele võimalusi siin, Eestis.Veel üks oluline faktor on aeg. Praegu näiteks tegi Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee Euroopa Komisjonile ettepaneku püüda edendada digitaalse energia tootmise loomist Euroopas ehk Euroopa pilvandmetöötluse infrastruktuuri pakkujate esilekerkimist ja toetamist. Selleks suunata struktuurifondidest eraldatavaid vahendeid või soodustada toetuste kasutamist nii, et need soodustaksid Euroopa osalejate hallatavate ja juhitavate pilvandmetöötluse andmekeskuste teket. ELi järgmine finantseerimisperiood ehk finantsperspektiiv algab 2014. ELi uued sellesuunalised toetusmeetmeid on tõenäolised. Ja küllap neile ka taotlejaid leidub. Kui Eesti tegutseb oskuslikult ja kiiresti, ei ole välistatud, et Euroopa ühe pilvepesa koduks, pilvandmetöötluse infrastruktuuri moodustavate suurte serverite asukohaks võiks saada Eesti.