Hoiuseid suurendab soov tekitada likviidsuspuhvrit

 Majandusõpikute kohaselt peaks juhtuma vastupidi – kui intressid langevad, siis soodustab see laenamist ning ei soodusta säästmist (hoiustamist). Pärast majanduskriisi on Eesti elanike poolt võetud laenude maht hakanud küll viimastel kuudel stabiliseeruma, kuid mingit märkimisväärset laenamise kasvu pole märgata. Parafraseerides Hamletit: kas miskit on mäda siin süsteemis?

Buumiaastatel kasvas Eesti elanike laenukoormus väga kiiresti. Eraisikute võetud laenude ja liisingute maht suurenes 2 miljardilt eurolt 2004  lõpus enam kui 8 miljardile eurole 2008 lõpus. Ühe töötaja kohta oli tõus keskmiselt kolmelt tuhandelt eurolt kolmeteist tuhande euroni.

Vuumiaastate  kiire laenukasvuga suutsid Eesti elanikud sageli natuke rohkem laenata kui sissetuleku taseme juures mõistlik oleks olnud. Eraisikute võlakoormuse arvestuses oleme Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas selgelt esirinnas. Eurostati andmetel ulatub see näitaja meil ligikaudu 60%ni SKPst, olles pea kaks korda kõrgem kui teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides keskmisena.

Buumiajal võetud liigsete finantskohustuste tagasimaksmine võtab veel aastaid. Seetõttu on ka loogiline, et vaatamata soodsatele intressidele ei taha pankade laenumahud kiiresti kasvada. Osaliselt ilmselt samal põhjusel on suhteliselt madalal tasemel ka Eesti elanike finantsvarad – suur osa säästudest läheb kinnisvaraga seotud kohustuste teenindamiseks. Kuigi hoiuste maht on viimasel ajal jõudsalt kasvanud, on vaid rumeenlastel ja headel sõpradel lätlastel-leedulastel hoiuseid suhtena SKPsse vähem kui meil.

Tagasihoidlik hoiuste maht viitab omakorda sellele, et tõenäoliselt on suurel osal elanikest suhteliselt väike nn likviidsuspuhver – säästud, mis on kogutud võimalike halvemate aegade (näiteks sissetuleku kaotus) jaoks. Ligikaudu 80% Swedbanki klientidel on hoiuse summa väiksem kui kolme kuu Eesti keskmine sissetulek. See võibki olla üheks põhjuseks, miks vaatamata madalatele intressidele hoiuste mahud kasvavad – inimesed püüavad lihtsalt tekitada vähegi mõistliku suurusega likviidsuspuhvrit. Olukord, kus üle päeva kumavad meediast vastu mõne riigi finantsprobleemid, ei ole tavainimesele just kuigi julgustav ka säästude paigutamiseks riskantsematesse investeeringutesse. Ja pole ka mõtet – nn likviidsuspuhver olgu ikka turvalises kohas. Seda vaatamata intresside madalale tasemele.

Pealegi puudub Eestis täna hoiusele selge alternatiiv lühiajaliseks n-ö riskivabaks raha paigutamiseks. Riikides, kus toimib arenenud jaeinvestori võlakirjaturg, on võlakirjainvesteeringud sageli üheks alternatiiviks hoiusele. Ekstreemseima näitena saab siin tuua Itaalia, kus elanike hoiused on vaid napid 30% suuremad kui investeeringud võlakirjadesse.