Liitumine kinnitas Eesti majanduse elujõudu

Meie ettevõtjad on tänu ELi ja eurotsooni kuulumisele kindlasti mujal paremini vastu võetud. Eesti usaldusväärsus on kõrgem, kui oleks praegu väikese vähetuntud riigina väljaspool kõnealust liitu. Ettevõtjate ekspordivõimalused, välisinvestorite huvi ning rahvusvaheliselt tuntud ettevõtete ja kaubamärkide jõudmise võimalused Eesti turule on kasvanud. Turg mitmekesistub, valik suureneb, konkurents tiheneb ja teenuse kvaliteet tõuseb, mis päeva lõpuks on kasulik nii tarbijaile kui ettevõtjaile.

Euro tulekuga ligi kolm aastat tagasi on ühtlustumas toodete ja teenuste hinnad teiste ELi liikmesriikidega võrreldes. See on viinud eelkõige toitlustussektori hinnad kõrgemaks ning mõnevõrra tasandanud tööstuskaupade hindu. Elatustaseme ja teenuste hindades on võrreldes krooniajaga märkimisväärsem vahe. Selle vähenemist või palgataseme ühtlustumist euroliidu edukate riikide tasemele on ühtlasi raske ette näha, arvestades lähiaastate majandusprognoose ning ettevõtete pessimistlikke tootlikkusprognoose. Need ei võimalda ka paljuräägitud palgatõusu suhtes ülearu positiivne olla.

Euroopa Liiduga liitumine on mõjutanud meie kõikide eluolu, mitte vaid ettevõtjate oma. Tagasi vaadates on meenutada nii plusse kui ka miinuseid ning sedagi, et kümme aastat tagasi liitumise eel oli pooldajate ja skeptikute spaleer üsna võrdne.ELiga liitumise eelsest ajast meenub 2003. a juulis Postimehes ilmunud toonase Hansapanga analüütiku Maris Lauri kommentaar: „Hääletad „ei“, valid majanduskriisi“. Hääletasime küll „jah“, kuid ka majanduskriis ei jäänud ELi kuuludes tulemata. See polnud küll tingitud ELis olemisest, vaid olime mõjutatud kogu maailma majanduses toimuvast.

Suures plaanis oli tegu raske, kuid väga õpetliku ajaga. Selle käigus õppisid paljud tasakaalukamalt majandama ning taipasid, et liialdatud laenamisel põhinev tegutsemismudel pole jätkusuutlik. Pidevat laenamist soosiv keskkond on liialt levinud mugavusvorm ning loodan, et Eesti ettevõtjail ja elanikel on aukohal jätkuvalt vanasõna, et võlg on võõra oma.