Eesti ei vaja tuumajaama

Põlevkivipõhine elektritootmine muutub Eestis avatud turul järjest vähem konkurentsivõimeliseks. Võimalike alternatiividena on käsitletud taastuvenergiat ja tuumaenergiat. Kui aga tuumaenergiata soovib hakkama saada Euroopa juhtiv tööstusriik Saksamaa, kus elab 83 miljonit elektritarbijat, tundub jutt Eesti vajadusest tuumajaama järele pisut ebaloogiline.

Erinevalt akadeemik Anto Raukase soovitatust (vt 22. novembri Äripäevas ilmunud lugu „Eesti vajab tuumajaama. Hoidume Saksamaa eeskujust“) ei ole meil vaja hakata arendama energialiiki, mis on potentsiaalselt ohtlik, mille osas Eestis kompetents puudub, millest tekkinud jäätmetega ei oska mitte keegi maailmas midagi mõistlikku ette võtta ning mille maksumuse kohta puudub heatasemeline analüüs.

Alates 2008. aastast on elektrienergia hulgihind Saksamaal vähenenud 60%, mis näitab taastuvenergiast toodetud elektri mõju elektrihinnale avatud turul. Elektrihind lõpptarbijatele on seal tõusnud maksude tõttu, millega toetatakse muuhulgas taastuvenergiat. Seejuures on loodud võimalus soetada väikelahendusi, mis pakuvad tarbijatele võimalust ise elektrit toota ning pärast seadme tasuvusaja lõppu nautida tasuta elektrienergiat.

Tuumaenergia tehnoloogia odavnemine on kahtluse all. Soome Olkiluoto tuumajaama maksumus on tänaseks peaaegu kahekordistunud. Suurbritannia kavatseb rajada kaks uut tuumajaama ning pakub jaamade ehitajatele fikseeritud subsiidiumina turuhinnast kaks korda kõrgemat elektrihinda 35 aastaks. Subsiidium on üle kolme korra kõrgem, kui puidust, biogaasist või tuulest toodetava elektrienergia hind Eestis.

Mainimist väärib ka fakt, et investeeringud tuumaenergiasse on Euroopas vähenenud miinimumini, kuid taastuvenergiasse investeerimine on kasvanud jõudsalt. 2012. aastal moodustasid taastuvatel allikatel põhinevad jaamad 69% lisandunud jõujaamade võimsusest.

Taastuvenergia tehnoloogiate hinnad on viimase kümnendi jooksul drastiliselt langenud. PV paneelide hinnad on kukkunud üle 80%, tuulegeneraatorite hinnad 30% ning erinevate ennustuste kohaselt langevad need järgmise 5-10 aasta jooksul veel 30-50%.

Akadeemik Raukas ei salga, et Eestil on suurepärased taastuvenergia ressursid. Samuti on siin tekkinud taastuvenergiaalane kompetents, käima on lükatud või planeerimisel mitu projekti üle riigi. Lisaks aitab taastuvenergia edendamine luua regionaalseid töökohti, soosib kohalike kütuste kasutamist ja raha jäämist meie majandusse.

Taastuvenergia koda koostöös ülikoolide teadlastega on koostanud kava, mis näeb ette Eesti täieliku ülemineku taastuvenergiale. Kavas analüüsitakse põhjalikult ülemineku maksumust tarbijale. Taastuvenergia 100 kavas plaanitakse investeeringuid ligi 5,9 miljardi euro ulatuses, kuid need ei koorma Eesti maksumaksjat. Kogu vajalikku investeerimistoetuse programmi saab rahastada Euroopa Liidu heitmete ja rohesertifikaatide kaubandusskeemi tuludest, struktuurfondidest, põlevkivi ressursitasudest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.