Kuidas lugeda positiivset dopinguproovi?

Esiteks tasub meelde tuletada, et nagu võidetud medal, ei ole ka sohitegemine üksi sportlase asi. Eriti tipus. Teekonna ja valikute suunamisel mängivad peale sportlase enda olulist rolli tema lähimad taustajõud treenerist ja füsioterapeutidest arstideni, aga ka lähedased, sõbrad, pere ning toetajad-sponsorid. Nii tasubki hinnata, kuidas käitub skandaali puhkedes senine tiim – kas eesliinile, näiteks meediaga suhtlema jäetakse vaid sportlane üksi või jääb meeskond nüüdki sportlase selja taha ja suhtleb avalikkusega.

Teiseks tasub olla allikakriitiline, st hinnata avalikusse jõudvaid sõnumeid ning sõnumite saatjaid. Näiteks jälgida, kas kahtlustatav pool vastab ja selgitab sisuliselt tekkinud kahtlustusi või püüab tuld teemalt kõrvale juhtida hinnangute ja siltide kleepimisega kahtlustuse tõstataja suhtes. Sellisel juhul on levinud ka väited, et tegu on rünnakuga isiku või riigi sportlaste suhtes.

Värskelt tõstatatud, kaheksa aasta taha ulatuvate kahtlustuste taustal võib küsida, kas on üldse vaja vanu asju torkida. Kindlasti on. Sport otsib ja püüab tõestada oma uut, "Nüüd on kõik tõesti puhas" ja "Aus mäng on võimalik" nägu. Et see nii tõesti oleks, tuleb kõik kahtlused selgeks rääkida, ka kõige ebameeldivamad ja uskumatumad. Puhtus on eeskujuks nii harrastajale kui ka tulevastele tippudele. Et viimasteni ei jõuaks väärarusaam, justkui oleks tulemuse nimel kõik meetmed lubatud.

Lisaks tuleb kõik kahtlused lahti rääkida ka spordi, sportlaste, nende taustajõudude ning ka sponsorite huvides. Miks peaks tahtma vaadata võistlust, kus ei võta mõõtu mitte inimvõimed ja -piirid, vaid sohinipid?