Vaadelgem maksukoormust tervikuna

Sven Kirsipuu, Vilja Kiisler 27. veebruar 2014, 15:52

Tööjõu maksukoormuse hindamisel on kerge sattuda spetsiifiliste näidete ja üksikutele maksudele keskenduvate võrdluste võrku. Selgema ja adekvaatsema pildi annab maksukoormuse vaatamine tervikuna, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu.

Vastupidisel juhul moonutab tõde näiteks kas või see, kas sotsiaalmaks on tööandja või töövõtja kanda. Tööjõukulude ja maksukoormuse kontekstis sisulist vahet ei ole, kuid kui lähtuda ainult ettevõtte makstavatest maksudest, siis jõutaksegi analüüsides väärkäsitluste ja -tõlgendusteni. Näiteks Doing Business raporti makse puudutava osa (näidisettevõtte maksumäär) ja ka hiljutise Äripäeva artikli põhjal ei saa sugugi järeldada, et Eesti tööjõu maksukoormus on Euroopa või OECD riikide absoluutses tipus.

Tööjõudu maksustatakse palgatasemeti erinevalt ja madalapalgaliste maksukoormus võib olulisel määral erineda kõrgepalgaliste omast sõltuvalt tulumaksusüsteemi progresseeruvusest.

Üks hea indikaator, mille alusel tööjõu maksukoormust võrrelda, on maksukiil. See kirjeldab tööjõukulu ja netopalga vahet ehk protsenti ettevõtte tööjõukuludest, mis maksudena tasutakse.

Iseloomustamaks erinevusi metoodikate vahel on hea võrrelda Eesti ja Taani positsiooni PWC Paying Taxes 2014 edetabelis ja tegelikku maksukiilu. Kui Euroopa ühe kõrgeima üldise maksukoormusega Taani on Paying Taxesi hinnangu järgi ettevõtete poolt tasumisele kuuluvate tööjõumaksude 3,6% maksumääraga Euroopa madalaimate määrade seas, siis samas raportis paistab Eesti silma Taanist enam kui kümme korda kõrgema 39,4% maksumääraga.

Kas see muudab Taani tööjõu maksukoormuse Eesti omast oluliselt väiksemaks? Ilmselgelt mitte. Edetabelis paiknemise põhjus on lihtne - Taanis tasub sotsiaalmaksed suurel määral töötaja ja seetõttu need PWC metoodika järgi ettevõtte maksukoormusse ei lähe.

Kui võrrelda maksukiilu keskmise palga juures, siis on need Eestis ja Taanis pea võrdsed. Hinnates maksukiilu aga näiteks kahe ja poole keskmise palga ehk Eesti puhul umbes 2200 euro suuruse palga juures, on Taani tööjõud maksustatud juba tuntavalt kõrgemini. Eestis tasutakse sellisel puhul tööjõu maksudena palgakulult 41,9%, Taanis vastavalt 48,7%.K

Kui võrrelda Eesti tööjõu maksukiilu OECD riikidega, siis keskmise palga juures ületab see ligikaudu viie protsendipunktiga keskmist. Samas on Eesti tulumaksusüsteem vaatamata maksuvaba tulu määra olemasolule võrreldes OECD riikidega vähem progresseeruv ja seetõttu on alates keskmiselt 2000eurosest palgast tööjõu maksukoormus OECD keskmisega samal tasemel ning kõrgemate palkade juures juba alla selle.

Eesti puhul saab rääkida eelkõige madalapalgaliste suhteliselt kõrgest tööjõu maksukoormusest ja seetõttu on õige arutleda maksuvaba tulu määra tõusu võimaluste üle, mis vähendab väikse sissetulekuga inimeste maksukoormust proportsionaalselt rohkem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. March 2014, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing