Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raiemahu kasv ohustab metsa kogutagavara

27. märts 2014, 06:37

Mullu valminud analüüsist selgub, et raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema. Seda aspekti pole metsanduse arengukava ega sellest lähtuvate edasiste metsapoliitiliste sammude puhul arvestatud, kirjutavad Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid Indrek Sell ja Liis Kuresoo.

Metsanduse arengukava puhul on arvutuste aluseks Eesti reaalne metsaressurss. Samas pole neis arvutustes arvesse võetud metsade kogutagavara dünaamikat – millise raiemahu puhul see säiliks ja millise puhul hakkaks vähenema. Väites, et viimaste aastate raiemaht on väiksem, kui metsade juurdekasv, jäetakse arvestamata mitu olulist nüanssi. Näiteks ei näita riiklik statistika, et viimase kümnendi jooksul oleks meie metsade tagavara suurenenud.

13. märtsi Äripäevas ilmunud arvamuslugu „Arengukava lubab liiga palju metsa raiuda“ tõi kaasa omamoodi enampakkumise, kui palju ikkagi tohib Eestis metsi raiuda. Metsatööstuse ja metsaseltsi seisukohtadest jäi kõlama, et raiuda võib praegusest märksa enam, RMK juhi Aigar Kallase arvates koguni kaks korda rohkem. Jätkusuutliku metsanduse vaatenurgast ei saa aga raiemahu suurenemisega kuidagi päri olla.

Lühiajaline kasu või jätkusuutlikkus? Vaadates vaid lähiaja perspektiivi, võib tõesti näida, et vähemintensiivse majandamisega jätame osa ressursist metsa mädanema. Kuid jätkusuutlik majandamine peab majandusliku ja sotsiaalse aspekti kõrval võrdselt tähtsaks ka keskkonnakaitset. Arvestab nii oleviku kui tulevikuga.

Arengukavas planeeritud 12-15 miljoni tihumeetrise raiemahu korral suureneks keskkonnamõju sedavõrd, et metsade majandamine ei oleks enam jätkusuutlik. See tooks kaasa suure süsiniku emissiooni metsa kogutagavara kahanemise arvelt ja elurikkuse vähenemise.

Oht metsaelustikule. Paljudele metsasektori organisatsioonide ja paraku ka keskkonnaministeeriumi puhul on tavaks vaadata metsamaastikku bipolaarsena – kaitsealused metsad, mis täidavad elustiku säilimise ülesannet, ja majandusmetsad, mille eesmärgiks on puupõldudena toota maksimaalset tulu. Metsaelustik on aga mõlemas.

Kui väljaspool kaitsealasid majandada metsi intensiivselt ja looduväärtusi arvestamata, jäävad paljud liigid kaitsealadele isolatsiooni. Elupaikade killustatus takistab levimist ja edukust järglaste kasvatamisel. Kurvaks näiteks on lendorav, kelle elupaigad on küll kaitse all, ent ümbritseva metsa intensiivse majandamise tõttu on nende arvukus üha vähenenud. Raiemahu tõus suurendaks raiesurvet vanadele metsadele veelgi ning sama saatus tabaks üha rohkemaid liike.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2014, 17:36
Otsi:

Ava täpsem otsing