Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EASi kriis varjutab eesmärgi

24. aprill 2014, 07:27

EASi pea 15 aastase ajaloo jooksul pole seal olnud praegusega sarnast juhitamatut (juhtimis)kriisi. EASi „pilti pääsemine“ iseenesest on tore, paraku tõmbavad skandaalimaigulised uudised tähelepanu eemale neist asjust, mis tegelikult väärivad selgeksarutamist, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto, kes juhtis EASi nõukogu aastatel 2008-2012.

Alustama peaks praeguse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) meetmetepaketi hindamisest – mitte nende abikõlbulikkuse või juriidilise korrektsuse seisukohast, vaid mõjususest lähtudes. Kas on saavutatud need eesmärgid, milleks meetmed ellu kutsuti? Olgu nendeks ekspordivõimekuse kasv, kõrgema lisaväärtuse loomine või ka teadussiire tootmisse. Praegu on selleks just sobiv ajaraam, sest uus ELi rahastusperiood pole veel alanud ja vana on sisuliselt lõppenud. Hindamisse tuleks kaasata asjatundjaid ülikoolidest kuni riigikontrollini.

Oletan, et tulemus saab olema piisavalt kriitiline ja tänased pea 100 meedet tuleb olulisel määral kokku tõmmata. Kindlasti peavad jääma innovatsiooni- ja regionaaltoetused, aga ettevõtluse arendamise juures piisaks ilmselt väiksemast arvust suurema mõjususega meetmetest.

Kindlasti on vaja programmi ettevõtluse „pudelikaelte“ kõrvaldamiseks - paindlikke ja kompleksseid meetmeid, mille sisuks oleks tulemuste saavutamine ja selle jaoks vajadusepõhiste erilahenduste pakkumine. Eri ettevõtete puhul võib „pudelikaelaks“ olla näiteks elektrivõimsus, kanalisatsioon, tööjõu koolitamine, ekspordiplaani väljaarendamine vms.

Ilmselt oleks vaja selgusele jõuda lubatavate riskide võtmise määras. Praegu tabab EASi hukkamõist olukorras, kus viimase 10 aasta jooksul toetatud kümnete tuhandete projektide hulgas on olnud ka mõnikümmend ebaõnnestumist. See ongi toonud kaasa olukorra, kus EAS on hakanud rakendama totaalset kontrolli, selmet probleeme ennetada. Eesmärgiks peaks olema uute asjade tegemine ja investeerimine tulevikuideedesse, mitte ainult tänastesse probleemidesse.

Kindlasti tuleb tegeleda organisatsiooni enda arendamisega. Tuleb pakkuda teenust, mida ettevõtjad ootavad, ehk siis kujundada EAS ümber teenindusorganisatsiooniks. Sellisel moel, et tarkus pidevalt koguneks ja vajalikku kohta liiguks. Seda tarkust peab oskama taotlejatele selgitada ning vajadusel aidata neid ka argumenteerimise raskel teel. Võtmesõnaks on siin kvaliteedisüsteem, teeninduskeskused, õppiv organisatsioon. Minu mäletamist mööda olid sellesuunalised plaanid juhatusel töös ja nõukogul arutada juba mõni aasta tagasi, eks sealt tulekski jätkata.

Pädevusest rääkides peaks aga EASi juhatuse esimehel samuti olema äriettevõtete puhul nii iseenesest mõistetav õigus – võimalus moodustada oma meeskond. Praegu tal seda pole. Ehk siis saabuks ka organisatsiooni arenguks nii vajalik stabiilsus ja järjepidevus, mis praegu on kaduma läinud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. April 2014, 07:27
Otsi:

Ava täpsem otsing