Tervisejälgimise info sobib e-tervisesse

Aasta alguses sai Eesti e-tervise süsteem karmi kriitikat. Riigikontroll esitas küsimusi, miks pole e-tervis täielikult käivitunud ja miks on seal nii vähe andmeid. Tähelepanu teemale oli kindlasti õigustatud, sest raviotsuseid tehakse terviseinfo põhjal ning selle piisav ja õigeaegne kättesaadavus on kvaliteetse teenuse eeltingimus. Siiski ei kuulutaks e-tervisele veel moratooriumi, vaid vaataks, kuidas senitehtuga edukalt edasi minna.

Seadmed ja rakendused. Kohati tundub, et inimesed on terviseandmete kogumisel usinamadki kui riik. Üha enam levivad kaasaskantavad seadmed, mis aitavad distantsilt jälgida näiteks südamerütmi, veresuhkrut või une kvaliteeti, tellitakse geeniteste. Kuigi nende kvaliteet varieerub, on maailmas üle 90 000 erineva tervisealase mobiilirakenduse.

Tervisejälgimise turule hinnatakse mitmekordset kasvu ning sinnapoole vaatavad nii telekomifirmad, suured mobiiltelefonide tootjad kui väikeettevõtted. Eestiski on mitu kliinikut loonud lahendusi, mis aitavad distantsilt tervisenäitajaid jälgida või patsientidele IT-võimaluste abil kiiremini ravi pakkuda.

Tervisega seotud otsusteks kasutatavate andmete koondamine peaks toimuma süsteemselt ning kogutud info peaks olema selle tarbijatele (arstid, õed, patsient ise) lihtsalt hoomatav. Selle saavutamiseks tuleks kogu eelnevat ühtselt suunata, luues ühenduspunktid inimeste tervisejälgimise, raviteenuste, tehnoloogiaettevõtete ja riikliku tervishoiumudeli vahele. Nii info kogumisel kui kasutamisel saavad olla abiks inimkeskselt disainitud IT-rakendused.

Sellise „teenuste interneti“ loomiseks on vaja selget strateegiat e-tervise edasiarendamiseks. Kui seni oli riik suurte baasteenuste käivitaja (digiretsept, digilugu), siis järgmises faasis saaks ta olla uute rakenduste juurutamiseks võimaluste looja. Pakkudes seejuures head infotaristut ja sujuvat ühendumist olemasoleva ravisüsteemiga ning tagades lõppteenuse ohutuse.