Ämarisse ka tsiviillennuväli

09. juuli 2014, 08:13

Lennundusekspert ja airPetersoni juht Toomas Peterson paneb ette rajada Ämarisse tsiviil-lennuväli ja logistikakeskus, mis aitaks kaasa majandussilla loomisele ida ja lääne vahel.

Oleme jõudnud Eesti riigi arenguga staadiumi, kus kodanike majandusliku heaolu tõstmiseks on vaja pikaajalisi eesmärke ja narratiivseid edulugusid. Kui soovime majanduskasvu, ei piisa üksnes lähiturgudele eksportimisest ning kohalikele ettevõtjatele ja töötajatele mantrana pähe tagumisest, et tagage tootlikkuse kasv. Tegelikult tuleb eksportturge ja äripartnereid leida ka kaugemalt, näiteks üha kasvava tarbijate hulgaga Kaug-Idast. Peaksime kõik oma jõud ühendama, et suudaksime oma kaupu müüa esmapilgul meile võõraste väärtushinnangutega turgudel.

Aga üht-teist saab selleks teha ka meie enda riigis. Üheks võimaluseks on lennukauba logistikakeskuse loomine Ämari lennuväljale, mille kasuks räägib meie asukoht. Maailmas on hulk näiteid (lähiregioonis nt Reykjaviki lennuväli), kus lennuvälju kasutatakse kaitse- ja tsiviilotstarbel koos. Juba 15 aastat tagasi otsustas valitsus sellise projekti ellu viia. Vahepealsetel aastatel on Ämarisse osaliselt NATO rahadega rajatud moodne militaarne lennuväli, nüüd võiks rajada n-ö teisele poole lennurada tsiviilotstarbelise logistikakeskuse.

Võib ju küsida, miks peaksid idast tulevad lennukid maanduma Ämaris, mitte lendama otse mõnda Euroopa suurlinna. Selleks peab olema mingi põhjus. Peamisteks pooltargumentideks on Eesti geograafiline asend (üks otsemaid teid Kaug-Ida ja Euroopa suurlinnade vahel) ning asjaolu, et Ämaris on võimalik n-ö suuremate lennukitega toodud kaupu seejärel väiksemate lennukitega kohalikele turgudele laiali vedada. Mõeldav on ka nendele kaupadele lisandväärtuse andmine mõnes tootmisettevõttes. Loomulikult eeldab see Ämarit siduva taristu moderniseerimist.

Meie peamised eksportturud tammuvad praegu ise paigal. Kogu Euroopa finantsjuhtimine ei ole väljunud kriisist. Euro tugevnemine, mis teeb keerulisemaks euroopa kaupade eksportimise, on alles viimasel ajal hakanud peatuma.

Kui siia lisada meie oma Eesti finantsjuhtimise vaoshoitus, mille väljenduseks on äärmiselt madal riigi välisvõlg võrreldes eurotsooni keskmisega, olemegi olukorras, kus on raske leida väljapääse ning kestab negatiivne majandusemotsioon. Me võime sellel põllul küll efektiivselt rabada, ent uute edulugudeta jäädagi unistama ELi keskmisele järele jõudmisest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. July 2014, 12:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing