Vale taktika, Olerex!

Eile levis uudis, et jäätisetootja La Muu otsustas vähemalt ajutiselt loobuda Olerexi kütuse ostmisest. Põhjuseks toodi asjaolu, et ei peeta õigeks viisi, kuidas kütusefirma tegevjuht Piret Miller reageeris avalikkuses firma seostamisele maksupetturiga.

Niisugune sõnum kliendilt peaks toimetuse hinnangul kommunikatsiooniga hoogsalt rappa põrutavale kütusefirmale kindlasti jahutavalt mõjuma ja panema teda avalikkusele edastatavat sõnumit ümber mõtlema. Kahtlusi saab kõige lihtsamalt hajutada tarnijate avalikustamisega.

Äripäev avaldas eelmisel reedel loo sellest, et jõuliselt laienev ja riigihangetel võidukas AS Olerex on miljonite eurode eest äritsenud maksupettur Oleg Belokrõloviga. Loo juures said sõna nii Olerexi omanik kui ka tegevjuht, samuti konkurendid ja maksuameti juht.

Kuigi loos polnud väidetud, ega väida toimetus ka praegu, et Olerex osales teadlikult maksupettuses, pidi kütusefirmale endale samuti selge olema, et ka teadmatusest petuskeemi sattumine ja/või selle avalikuks tulemine võib klientide käitumist mõjutada. Ja mõjutaski, nagu näha.

Inimlikult on mõistetav, et keegi ei soovi oma raha ja turuosa kaotada, ammugi siis Eesti suurimaks kütuse jaemüüjaks pürgiv firma.

Ebapädev käitumine. Lihtne oleks olnud edastada klientidele ja avalikkusele näiteks vabandus koos lubadusega edaspidi äripartnerite tausta selgitamisel hoolikamad olla. Ja sellele lisaks avalikustada, kellelt kütust tarnitakse. Selle asemel otsustati hoopis tegevjuhi suu läbi asuda konkurente ja maksuametit ründama ning kogu maailma ebaõigluses süüdistama. (Kõnealuse loo avaldas Äripäev eile oma veebilehel.)

Tegelikult ei ole vabanduse palumine Olerexile sugugi võõras. “Meil on väga kahju, et sellised asjad on praegu välja tulnud. See oli ka meile endale suur üllatus ning meil on väga piinlik,” on öelnud Olerexi pressiesindaja. See juhtus 2011. aasta veebruaris, kui Äripäev oli kirjutanud kahtlusi tekitava ärimudeliga endiste kurjategijate firmade Viking Oili ja Vikingfueli tehingutest Olerexiga.

Piret Milleril on õigus selles, et äri tehes ei ole kunagi võimalik ette näha, millega mõni partner on hakkama saanud või plaanib tulevikus hakkama saada. Juhtuda võib kõigil ning Belokrõlovi skeemi klient ei olnud kaugeltki ainult Olerex. Maksupettusest sai kasu veel mitu suuremat ja väiksemat kütusefirmat, kellest Äripäev reedel kirjutab. Tellijad võivad sellest lugeda juba täna õhtupoolikul aripaev.ee-s.

Seda ei tohiks juhtudagi. Samas ei tohiks Olerex oma kogemuste ja teadmistega kütuseturul sattuda olukorda, kus ta korduvalt ilmub välja arvatavate või süüdimõistetud maksupetturite kütuse turustajana.

Nagu ka maksuameti juht Marek Helm ütles: “Käibemaksupettusi soosivaks teguriks on näiliselt võrdseid konkurentsitingimusi hindavate ettevõtete teadlik käitumine, kus kaupa või teenust ostetakse vastloodud või tundmatult äriühingult. Samas on kütuseettevõtjal võimalus osta kütust otse aktsiisilaost ja enamik suurtest tanklakettidest seda ka teeb.”

Kusagilt läheb piir, kus heauskne äripartnerlus pole enam usutav. Kas see piir on käes? See sõltubki vaataja silmadest ja La Muu on üks näide sellest, kust võib piir minna.

Usalduse taastamine klientide seas, et nad jalgadega ei hääletaks, on igal firmal enda teha. Oleme ennegi kutsunud Olerexi üles avaldama kogu oma tarneahelat, mitte vaid üht väidetavat võtmetarnijat, kes on usaldusväärne, kuid pole kaugeltki ainus. See samm tuleks kasuks praegugi.

Autor: 1185-aripaev