Paneme ametnikud erasõitude eest maksma

Järgmiseks oleks võinud teha sõidupäevikute täitmise kohustuslikuks kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes. Kumbki tee poleks küll tõstnud maksulaekumist, kuid riigi kulutusi oleks ikkagi kokku hoitud. 

Millegipärast arvatakse ministeeriumis, et ametiautoga tehtavaid erasõite saab avalikus ja erasektoris käsitleda ühte moodi: kui erisoodustusmaks on tasutud, siis on kõik korras. Aga kui president, peaminister, ministrid ja teadmata hulk ametnikke teevad ametiautoga ära nii töö- kui erasõidud, siis ei küsi ju keegi neilt endilt erisoodustusmaksu, vaid sellegi maksvad kinni maksumaksjad erasektorist. Seejuures ei osanud ministeerium kuu aega tagasi vastata, kui palju ametiautosid avalikus sektoris üldse on.

Sõiduauto erisoodustusmaks on riigiasutuse tegevuskulude loomulik osa, nagu näitavad näiteks Muuseumiehituse SA aastaaruanded 2009-2011, millele on teiste hulgas alla kirjutanud ka rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ja nõukogu esimehena riigikogu rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer.

Seesama Remo Holsmer ütles käibemaksuseaduse muutmise eelnõu esimesel lugemisel riigikogus: "Eelnõu eesmärk on, et edaspidi oleks maksustamine õiglasem: kui praegu ostab auto eraisik, siis maksab ta täie rauaga käibemaksu, aga kui auto ostab ettevõtja, siis saab ta käibemaksu tagasi küsida. Me teame, et tegelikult kasutatakse ametiautosid peale töösõitude ka eratarbeks." 

Mõistagi teevad ettevõtjad ja paljud erasektori töötajad ametiautodega ka erasõite, sest see on ajasäästlik, keskkonnasõbralik ja paljudel juhtudel ainuvõimalik lahendus. Loomulikult eelistab inimene sõita mugava ja võimalikult turvalise autoga. Täpselt sama teevad need avaliku sektori töötajad, kellel on ametiauto kasutamise võimalus. Kui riigi tippametnikke sõidutatakse nii töö- kui erasõitudel maksumaksja kulul luksusautodega, siis miks ei tohi ettevõtjad sedasama teha oma raha eest?

Tõsi, praegune olukord ei ole õiglane eraisikuist autoostjate suhtes. Kuid kui seadusemuudatuse eesmärgiks on õiglus, siis peavad hakkama maksma kõik ametiautode kasutajad nii avalikus kui ka erasektoris oma erasõitude eest ise, oma raha eest.

Kui eesmärgiks on aga riigieelarve puudujäägi katmine, siis peaks alustama puudujäägi tekkepõhjustest, millest suur osa on välditavad. Avalikus sektoris ja selle küljes on tuhandeid “töökohti”, mille olemasolu ja töötasu on sügavalt ebaõiglased, ning mis võib-olla raiskavad rohkem, kui varastavad maksupetturid.