Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: ametnike sõidupäevikud avalikuks

    Ettevõtja Jaak Nigul tegi eile Äripäevas ilmunud arvamusloos ettepaneku panna ametnikud sõidupäevikut pidama ja erasõitude eest ise maksma: maksulaekumisi see küll ei suurenda, ent riigi raha hoiab kokku igatahes.

    Äripäev toetab Nigula mõtet panna ametnikud sõidupäevikut pidama: esiteks annaks see maksumaksjale ülevaate, kui heaperemehelikult on tema rahaga ümber käidud; teiseks hoiaks see ametnikke tagasi tööautoga erasõite tegemast. Et neid tehakse, on avalik saladus, mille ees on aga pikema aja jooksul silm kinni pigistatud.
    Osalt on see arusaadav: kui ameti- ja erasõidul vahet teha pole üldiselt raske, siis kahe sõidu vahel autot vahetada võib sageli olla ebamugav. Samas ei saa normaalseks pidada olukorda, kus teadmata hulk ametnikke teeb ametiautoga ära nii töö- kui ka erasõidud, kinni maksab need aga maksumaksja – teadmata, kui palju sellest rahast läks n-ö asja ette (töösõitude peale) ja kui palju n-ö vasakule (erasõitudeks).
    Lihtne, loogiline, teostatav.  Sõidupäeviku pidamist ei nõuaks me presidendilt ja valitsuskabineti liikmetelt, küll aga kõigilt riigiametnikelt, kelle tööülesannetega seotud sõidud ei puutu kokku riigisaladusega. Iseenesest ei tohiks nende päevikute täitmine e-riigi võimaluste juures veebis reaalajaski nähtavalt keeruline olla, ent esialgu piisab sellestki, et küsimuse või kahtluse tekkimise korral saaks need vastavast ametkonnast kergesti kätte. Avaliku sõidupäeviku mõte pole mitte juuksekarva lõhkiajamine, vaid avalikkuse kontrolli tekitamine maksumaksja raha kasutamise üle.
    Kuna ametnike erasõitudele maksumaksja raha eest vaadatakse sageli läbi sõrmede, oli vaja korralikku raputust, et harjumuspäraseks peetu suhtes tähelepanelikuks muutuda. Selleks raputuseks kujunes rahandusministri läinudaastane plaan muuta autode käibemaksustamist viisil, mis täitnuks küll riigikassat, valmistanuks aga suurt meelehärmi ettevõtjale. Kiiruga ette valmistatud ja avalikkusele halvasti kommunikeeritud autode maksustamise muudatused olid tugevasti riigikassa poole kaldu ja ettevõtja suhtes ebaõiglased nii muudatuse erasõidu/ettevõtluskulu proportsiooni kui ka kavandatu kehtima hakkamise etteteatamisaja poolest. Õnneks jättis president käibemaksumuudatused välja kuulutamata ja nüüd tegeleb nendega uuesti riigikogu.
    Ausus nii era- kui ka avalikus sektoris. Samuti pole saladus, et erasõite teevad ametiautodega erasektori töötajad. Tõsiasi, et paljudel ettevõtetel puudub käive, küll aga on olemas auto, oligi plaanitud maksumuudatuste ajendiks. Missuguseks osutub sõiduauto käibemaksu mahaarvamise muudatuses isiklike ja töösõitude aktsepteeritav vahekord ja selle maksuhaldurile tõendamise kord, selgub loodetavasti lähiajal. Küll aga võib eeldada, et autode käibemaksustamise muutmise plaan nn ideoloogilist pööret ei tee ning eesmärgiks jääb ikkagi ebaõigluse likvideerimine. St need ettevõtjad, kes praegu esitavad isiklikke väljaminekuid ärikulutustena, ei saa seda tulevikus enam teha. See on lahendamist nõudev probleem vaatamata kõigile vigadele, mis läinud aastal kõnealuseid muudatusi ellu viia püüdes tehti.
    Ent sama palju tähelepanu kui ettevõtjate ärikulude pähe esitatavad erakulutused vajab sama nähtus avalikus sektoris. Ametnike avalikud sõidupäevikud on reaalne samm, mis välistab vähendab ametihüvede kasutamist isiklikes huvides.
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.