Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina kriisi kolm kasu

    Paradoksaalsel kombel võib president Vladimir Putini omavolitsemine Ukrainas Eestile tähendada mitut positiivset arengut, milles võib sündida olulist pikaajalist kasu.

    Esimene ja olulisim kasu oleks kahtlemata Euroopa tegelik majanduslik ja energeetiline lõimumine ehk siis euroliidu taassünd nii algupärases kui ka nüüdisaegses mõttes. Euroliidu loomise algne mõte, rahu hoidmine ja ühiste majandushuvide kaitsmine on seoses Krimmi annekteerimisega ning provokatsioonide ja jõudemonstratsioonidega Ida-Ukrainas omandanud aktuaalse mõõtme, mille elujõusse tasub täpselt sõnastatud eesmärki silmas pidades panustada pikema aja jooksul. 
    Energialiit. Kui Poola peaminister Donald Tusk kutsus Financial Timesi arvamusartiklis Euroopa Liidu liikmesriike üles looma energialiitu ja käsitlema selle rahastamist Brüsseli prioriteedina, siis mõistis ta kahtlemata, et ELi riikide valmidus energialiidu vajadust mõista on suurem kui eales varem. Sõltuvus Gazpromi gaasitarnetest ei ole enam mitte pelk majandusfakt, vaid emotsionaalselt koormatud julgeolekuküsimus. Teisalt pole ettepaneku elluviimine lihtne: kes on jälginud pangandusliidu sünnivalusid, see teab, kui raskesti sünnivad sageli vastandilike huvidega riike ühendavad otsused.
    Eestil oleks energialiidu loomisest ainult võita hoolimata sellest, et ka Eesti maksumaksja tunnetab eeldatavasti mõne aja jooksul selle sünni kulu omal nahal. Tuski sõnul peaks EL panustama infrastruktuuri loomisse, mis tähendab, et suurem kulu jääb tõenäoliselt suuremate liikmesriikide kanda. Mida kiiremini Tuski külvatud seeme idanema hakkab, seda parem meile.
    Teiseks, NATO tugevnemine on samuti Eesti huvides. NATO elujõu tõestuse parim lakmuspaber on see, kui Putin viiendat paragrahvi kunagi proovile ei pane – st rahvusvahelise kogukonna usk selle toimimisse on aprioorne, vajamata kogemuslikku tõestust. Venemaa kiusatust seda testida vähendab kindlasti NATO mereväe, õhuväe ja maismaavõimekuse kohalolek Eestis. NATOle endale on aga siinse heidutusvõime suurendamine elu ja surma küsimus: võimalus kahelda viienda paragrahvi ehk aluspõhimõtte toimimises ei ole kindlasti alliansi huvides.
    Kolmandaks, lääneriikide üksteisemõistmise suurenemine Venemaa küsimuses, n-ö silmade avanemine on samuti Eestile kasulik. Mida laiapõhjalisemalt koonduvad lääneriigid sanktsioonides Venemaa suhtes ja mõistavad nendega seotud kahjude ühiselt kandmise vajadust, seda kasulikum Eestile. Lühiajalist majanduslikku kahju võib sellisel juhul käsitleda investeeringuna majandus- ja energiasõltumatu Euroopa tulevikku.
    Pole halba ilma heata. Muidugi, Venemaa on Eesti jaoks viimastel aastatel olnud oluline kaubanduspartner ning nende sidemete kärbumise kahju tunnevad paljud ettevõtted valusalt. Samas on parem partneri tõelist nägu tunda kui tegelikkuse ees silmi sulgeda.
    Meenutagem põhjust, miks NATO küberkaitsekeskus asub nimelt Tallinnas: ajendiks said 2007 küberrünnakud Eestis, siia rajamise argumentide hulka kuulus aga ka Eesti IT-riigi maine. 2007 sündmuste toimudes tundusid need läbini negatiivsed. Krimmi annekteerimises ja Ida-Ukraina lõhestamises on raske midagi positiivset näha, ent ometi leidub analüütikuid, kes näevad praegu toimuvas Ukraina enese uuestisünni võimalust. Kas see teoks saab, sõltub ühelt poolt Ukraina enda valikutest, teisalt aga lääne ühtsusest – ehk sellestsamast, mis on kasulik meile.
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.