Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Andmete esitamine toob ettevõtjale ja riigile kasu
Ettevõtetele andmete esitamise kasuteguri suurendamiseks arendab statistikaamet võimalust võrrelda ettevõtja enda andmeid sektori tipu või keskmisega, kirjutab rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Cerlin Pesti.
23. juuli Äripäeva
uudislugu ja
juhtkiri tõid välja mitmeid statistikaametiga seotud probleeme, kuid kajastasid vähe mündi teist, helgemat külge. Kindlasti on statistikaametil võimalusi muutuda paremaks, kuid juba praegu on olulisi saavutusi, mis aitavad kasvavate nõudmistega toime tulla.Äripäev rõhutas, et aruannete esitamine statistikaametile on ettevõtjale lisatöö ega aita majandustegevusele kuidagi kaasa.
Andmeesitajate koormuse vähendamiseks tehakse pidevalt tööd. Selle valdkonna olulisemaid arendustegevusi on riigi andmekogude laialdasem kasutamine. Kuna kõiki andmeid ei ole võimalik andmekogudest saada, arendatakse aruannete mugavaks esitamiseks e-kanalit eStat. Viimane eStati rahulolu-uuring näitas, et selle kasutamise ja täitmise mugavus on keskmisest suurem. Sel aastal on eStatis probleeme peamiselt uute arenduste rakendamisega, mis peaksid aga järgnevatel aastatel andmeesitajate töö lihtsamaks muutma.
Ettevõtetele andmete esitamisest saadava kasuteguri suurendamiseks arendatakse võimalust ettevõtjatel end oma sektori tipu või keskmisega võrrelda. See toiob kaasa organisatsiooni jaoks vajalikud juhtimisotsused ja parendab nii ka majandustegevust.
Äripäeva hinnangul pole selge, milleks ministeeriumid andmeid kasutavad. Ministeeriumid kasutavad infot Eesti majandust, rahvastikku, keskkonda ja sotsiaalvaldkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Andmete põhjal saab kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi, mis on aluseks arengukavadele ja prognoosidele ning poliitika kujundamisele. Seega aitavad ettevõtted andmete esitamisega oluliselt kaasa Eesti riigi arengule ja majandustegevusele.
Kuna suur osa riiklikust statistikast on kohustuslik kõikidele Euroopa Liidu riikidele, saab Eestit ka teiste riikidega võrrelda. Viimasel ajal ongi kogutavate andmete maht kasvanud pigem Euroopa nõuetest, mitte riigi vajadusest. Ressursside piiratuse tõttu on mõned Euroopa Liidu statistikakohustused praegu täitmata, mistõttu on välistatud võimalus teha statistikatöid ja koguda andmeid lähtuvalt „iga ametniku soovist“, nagu kirjutas Äripäev.
Statistikaamet panustab sellesse, et vältida sarnaste ja ebaotstarbekate andmete kogumist. Näiteks on kirjeldatud kogutavad ja töödeldavad muutujad metasüsteemis, mis annab ülevaate kõikidest andmeväljadest ja võimaldab lihtsalt hinnata, kas andmestik on juba olemas ja kasutamiseks sobilik. Statistikatööde programm vaadatakse regulaarselt üle statistikaameti nõukogus, kus on esindatud ministeeriumid ja ettevõtjad. Sel aastal vaadatakse üle statistikatööde kasutamine tarbijate poolt, et tööde otstarbekust hinnata.
Statistikaameti suur väljakutse on toime tulla üha kasvava vajadusega täpsema, kiirema ja detailsema statistika järele, samal ajal andmeesitajate koormust vähendades. See eeldab paljude seniste tegevusmustrite murdmist nii statistikaametis kui riigiasutustes laiemalt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.