- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EAS näitas halba eeskuju
Raske on pidada usaldusväärseks partneriks ettevõtjatele kõrgeid nõudmisi esitavat EASi, mis ise pidevalt lati alt läbi jookseb, leiab Äripäev juhtkirjas.
Eile kirjutas Äripäev kaaneloos, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) priiskas maksumaksja rahaga reegleid väänates. Nimelt leiutasid EASi ametnikud kavala nipi, kuidas õigustada ja põhjendada EASi endise nõukogu liikme Andrei Korobeiniku ehmatavalt suuri lähetuskulusid Barcelonasse. Kuna kulud ületasid kordades sisereeglitega kehtestatud piire, otsustati lähetus vormistada koostöölepinguks. Erinevalt lähetusest puuduvad koostöölepingu puhul majutuse ja lennupileti hindade piirmäärad.
Äripäeva meelest annab EASi sellise skeemitamisega uskumatult halba eeskuju – mitte ainult ametnikele teistes asutustes ja ministeeriumides, vaid ka ettevõtjatele. Küüniliselt: sellal ettevõtjad kurdavad EASi liigse bürokraatia ja jäikuse üle, näitab kõnealune juhtum, et vajaduse korral on ametnikud vägagi loovad ja paindlikud reeglite väänamisel , nagu Korobeiniku erakonnakaaslane Arto Aas Twitteris tabavalt viitas. Seda siis eelkõige omakasulikel eesmärkidel.
Ettevõtjad pidid raha tagasi maksma. Kujutagem ette vastupidist olukorda. ettevõtja leiab toetuse saamise reeglites augu ja otsustab seda kasutada. Võib kindel olla, et EASi ametnikud kargavad ettevõtjatele kohe kaela ning nõuavad raha tagasi. EAS on ettevõtjatelt raha tagasi nõudnud isegi siis, kui on ise raha jagamisel eksinud. Tõsi, 2012. aasta sügisel puhkenud skandaal viis ametist toonase juhatuse liikme Ülari Alametsa, kuid ettevõtjad käivad siiamaani kohut. Ilmekaks ja tuntuimaks näiteks Heiti Hääle suuromandis olev AS Paldiski Tsingipada, millelt EAS nõuab kohtu kaudu tagasi 700 000 eurot vaatamata sellele, et Hääle sõnul tegi ettevõte kõik nõuetekohaselt. Esitas EASile taotluse, mis kiideti heaks ja rahuldati. Lisaks auditeeriti ettevõtet abikõlblikkuse selgitamiseks, misjärel ettevõtja ostis tsingipaja seadmed ja pani tehase käima.
Majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka tõi välja vastuargumendi, et Barcelona mess on üks vähestest konverentsidest, kus EAS Eesti ettevõtjatega kohal käib. Kotka sõnul õnnestus üritus erakordselt hästi, saavutati läbi aegade parim efekt ning seda 30 000 eurot väiksema kuluga kui eelarves planeeritud. Tema sõnul oldi EASi tööga väga rahul. „Sellega võrreldes tundub Korobeiniku kulude üle nurisemine juba pilli lõhki ajamisena,“ sõnas Kotka.
Raskesti mõõdetav argument (erakordne õnnestumine) kõlbab siiski ainult messil osalemise põhjendamiseks, kuid ei seleta, miks on vaja sihtasutusel ise enda kehtestatud reegleid rikkuda ning läbimõtlematult priisata.
EAS vajab kultuuri ja väärtuste raputust. Kõnealune juhtum näitlikustab suhtumist, et maksumaksja raha, aga eriti Euroopa maksumaksja raha ei ole mitte kellegi oma. See on raha, mille raiskamisest pole kahju. Oleme kindlad, et ükski ettevõtja, kes käsutab enda tööga teenitud raha, poleks nii rumalat raha kasutamise otsust teinud.
Skeemitamine ja selle õigustamine peegeldab organisatsioonis levinud mõtteviisi ja hoiakuid, mis tuleks välja juurida. EASi värske juht Hanno Tomberg ütles eelmisel nädalal intervjuus Äripäevale, et tema esimene ülesanne on lisaks struktuurile ja juhatuse paika saamisele EASi strateegia kujundamine. Äripäeva meelest vajab põhjalikku raputust ka organisatsiooni kultuur ja väärtused.
Ei saa pidada usaldusväärseks partneriks organisatsiooni, mis ettevõtjatele kõrgeid nõudmisi esitab, kuid ise ikka ja jälle lati alt läbi jookseb.
Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele