Olen jälle 25!

Sest kes siis Partsu ei tea. Eelmise valitsuse ajal oli ta pidevalt pildil tohutu suure haldusala ministrina, ja kui debatis osalemiseks vaja, siis sai tema nime taha kirjutada „endine peaminister“ (aga kes seda Lihulat enam täpselt mäletab). Ent milleks olla endine, kui vorm on alles täitsa hea? Kes Partsu pärast valitsusest minemalöömist esinemas näinud, see teab, et energiat ajab üle ääre. Eks aega ole viimasel ajal ka muidugi rohkem olnud kui varem.

Sünniaasta poolest võiks ju Urmas Reinsalul eelis olla, aga no kui karismat ei ole, siis ei ole. Ja ega ta ei viitsi võimelda ka. Salamisi paistab Reinsalu rõõmustavat, et enne valimisklounaadi hoo sisse saamist püüne pealt maha saab. Küll ta saab lahti ka erakonna esimehe juhi kohast. Välitööd, mille käigus lips võib viltu minna, pole tema rida, aga katsu sa valimistel ilma käsi mullaseks tegemata tulemust teha.

See, et olukord on poliitikas nagu 1990. aastatel, on siiski pigem Partsu soovunelm kui tegelikkus. Jah, ehk oleks tõesti tore olla veel kord kakskümmend viis. Laar kah unistab: IRL minevat valimisi võitma. No muidugi oleks IRLil magus oravatele sõitu teha ja sotsidega koos valitsus moodustada. Sest nimelt sotsidega flirdib nii IRLi maksuplaan, lapsetoetused kui ka kogu ühiskonna vähemkindlustatud osale suunatud retoorika.

Ent see, et teised erakonnad veel valimiskampaaniale hoogu sisse pole saanud, ei tähenda, et nad kohe täitsa magavad. Tegelikult võiks muidugi juba niimoodi liigutama hakata, et see ka välja paistaks. Oravatele võiksid uued rõivad ära kuluda. Sotsidel võiks meeles olla, et ega nad valimiste tulemusena sinna valitsusse ei saanud. Keskil võiks ju kah midagi plaanis olla peale Savisaare Lasnamäe häälte.

Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler