12protsendiline tootlus on igati võimalik

1999. aastal ja 2000. aasta alguses, mil aktsiaturud tänu tehnoloogiasektorile kiiresti tõusid, arvasid paljud investorid, et kahekohaline tootlus on turul garanteeritud.Mitmest küsitlusest selgus, et investorid ootasid sajandi esimesel kümnendil 20-30protsendilist tootlust, vaatamata sellele, et varem polnud aktsiaturg nii stabiilset ja kõrget tootlust pakkunud.

Kui ma väitsin, et need ootused on põhjendamata, hakkasid paljud mind pilkama ja ütlesid, et olen liiga vanamoeline. See on mõju, mida aktsiaturgude varasem tootlus investorite psühholoogiale avaldab. Investoritel on lihtne ignoreerida pikaajalist ajalugu. Selle asemel nad eeldavad, et hiljutine tootlus on „uus normaalsus“.

Need sajandivahetuse optimistlikud ootused ei täitunud. Alates 1999. aastast on S&P 500 keskmine tootlus olnud 4,1 protsenti. Nasdaqi indeks on samal ajal tõusnud keskmiselt 2,2 protsenti aastas.

Nüüd, 16 aastat hiljem, on mulle ette heidetud, et pean aktsiaturul 12protsendilist tootlust võimalikuks. Isegi mõni mu pereliige arvab, et tegemist on fantaasiaga.

Jällegi: hiljutine tootlus seab tulevikuootused. Seekord on olukord aga vastupidine, sest erilist tõusu ei oodata. Igaüks otsustab, mida usub. Mina pean tähtsaks fakte jagada, mis aitaks igaühel ise otsustada.

Ma ei ole väitnud, et aktsiaturul võiks kahekohalist tootlust kohe näha, kuigi ka see on võimalik. Selle asemel olen ma mõelnud, milline võiks tootlus olla mitme kümnendi jooksul. Või äsja sündinud lapse eluaja jooksul.

Selleks tuleb fakte otsida ajaloost. Kui võtta kõik 50 kalendriaasta perioodid tagasi kuni 1928. aastani, siis on Standard & Poor’s 500 indeksi keskmine tootlus 11 protsenti.

See tähendab, et pikaajaliselt 10protsendilist tootlust eeldada on täiesti põhjendatav. Indeks ei jõua selle tootluseni igal aastal või isegi igal kümnendil. Terve elu jooksul on 10 protsenti aga täiesti võimalik.

USAs on neli suuremat aktsiate klassi: kõrge turuväärtusega väärtusaktsiad, madala turuväärtusega aktsiad, madala turuväärtusega väärtusaktsiad ja S&P 500 indeks. Kusjuures S&P 500 indeksile oodatakse nende seas kõige kehvemat tootlust. Ka ajalugu näitab, et see ootus on paika pidanud.

Eksperdid usuvad, et pikaajaliselt on madala turuväärtusega aktsiate tootlus S&P 500 omast 1-2 protsenti suurem. Väärtusaktsiate eelis peaks olema aga 2-3protsendiline.

See on teooria. Vaatame ka reaalsust.

50 kalendriaasta perioode on olnud alates 1928. aastast 38. Mitte ühelgi perioodil pole S&P 500 indeks näidanud paremat tootlust kui teised aktsiaklassid.

Kõrge turuväärtusega väärtusaktsiad (Large-cap value): keskmiselt on nende perioodide tootlus 13,5 protsenti. Kõige halvema 50aastase perioodi jooksul on indeks andnud 8,8protsendilist tootlust (S&P 500 jaoks oli halvim 50 aastat 7,7protsendilise tootlusega).

Madala turuväärtusega aktsiad (Small-cap blend): keskmiselt on 50aastaste perioodide tootlus 13,8 protsenti. Halvima perioodi keskmine tootlus oli 10,9 protsenti.

Madala turuväärtusega väärtusaktsiad (Small-cap value): 50aastaste perioodide keskmine tootlus ulatus 16,3 protsendini, mis on tunduvalt rohkem kui S&P 500 indeksi keskmine. Halvima 50aastase perioodi jooksul pakkusid need aktsiad 11,1protsendilist tootlust.

Tuleks ka mainida, et nende tootluste puhul pole arvestatud teenustasude, maksude ja inflatsiooniga. Kõige tähtsam on aga see, et madala turuväärtusega väärtusaktsiad edestavad kümnendite jooksul tervet turgu märkimisväärselt.