Gazpromi tüli Euroopa Liiduga võib saada lõpu

Euroopa Liit on olnud seisukohal, et Gazprom kahjustab konkurentsi Euroopa Liidu turul ning on rikkunud konkurentsireegleid riikides, kus ta on turul domineerivas positsioonis. Nende riikide seas on Balti riigid, Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Poola ja Slovakkia.

„Nüüd on meil [laual] ettepanekud, mis võimaldaksid Kesk- ja Ida-Euroopa elanikel küttekulusid kokku hoida,“ ütles Vestager esmaspäeval. 

Üle 30 protsendi Euroopa Liidu gaasist tarniv Gazprom on lubanud teha järgmised muudatused:

Kaotab piiriülese gaasimüügi piirangud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. See tähendab, et Gazprom ei takista riikidel gaasi edasimüüki.Kesk- ja Ida-Euroopa gaasi hinna üle on nimetatud riikidel tulevikus võimalik Gazpromiga läbirääkimisi pidada, kui hind erineb võrdlusena kasutatavast Lääne-Euroopa hinnast.Gazprom annab tulevikus võimaluse vahetuslepinguteks, mis võimaldavad tarnida gaasi esialgselt kokkulepitud sihtkohtade asemel Balti riikidesse.

Euroopa Komisjon annab seitsme nädala jooksul võimaluse kõikidele osapooltele kommentaare teha. Seejärel teevad konkurentsiametnikud lõpliku, Gazpromile siduva otsuse. Juhul kui Gazprom lubadusi ei täida, on Euroopa Komisjonil võimalus trahvida ettevõtet kuni 10% kogu maailmas teenitud aastase käibe ulatuses. See tähendaks Gazpromi puhul miljardeid eurosid.

Eestiga seoses on Komisjoni peamine see, et Gazprom isoleeris Eesti gaasituru ja võis Eestis, eeskätt vedelgaasibörsil, küsida Lääne-Euroopa hindadest tunduvalt kõrgemat hinda.

Eesti gaasituru olukord on Euroopa Komisjoni andmetel viimastel aastatel paranenud. Seda eelkõige tänu veeldatud maagaasi ujuvterminalile Leedus Klaipedas. Praeguseks on Eesti tarbijatel juurdepääs veeldatud maagaasi ülemaailmsetele turgudele nii hädaolukorras toimetulemiseks kui ka alternatiivsete tarneallikate otsimiseks.

Hoolimata olukorra paranemisest ning Eesti ja Gazpromi vahelise gaasitarnelepingu lõpetamisest 2015. aasta lõpus on Gazpromil juhtiv roll Eestis gaasihulgimüügiturul ning Eesti tarbijad ostavad gaasi ikka Gazpromilt. Eesti gaasiturg on endiselt suurel määral isoleeritud. Isoleeritus on osaliselt tingitud Gazpromi seatud territoriaalsetest piirangutest, mis on sätestatud Kesk- ja Ida-Euroopa tarbijatega sõlmitud gaasitarnelepingutes.

Teine põhjus on juurdepääsu puudumine gaasivõrkude vahelistele ühendustele Balti riikide ning ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa vahel, mis võimaldaks gaasiimporti mitmekesisemaks muuta.