Kaks kuuma metalli, millest investorid ei tea

Nendeks on koobalt ja volfram – mõlema metalli hinnad on viimastel kuudel järsult tõusnud, sest kardetakse, et nende pakkumine ei suuda kasvava nõudlusega sammu pidada.

Mõlemad on modernse tehnoloogiamaailma toimimiseks võtmetähtsusega – koobaltit kasutatakse elektriautode, sülearvutite ja telefonide akudes, volfram läheb aga puuridesse (kaevanduses), mürskudesse, golfikeppidesse ja autodesse.

Allpool on välja toodud konkreetsemalt, miks just need metallid on kiiresti kallinema hakanud.

Koobalti hinnad on aasta algusest alates peaaegu kahekordistunud, nüüdseks küündib naela (0,45 kg) hind 29 dollarini, selgub Metal Bulletini andmetest. UBS teatas, et koobalt on tänavu enim kallinenud baasmetall.

Põhjus ei tule paljude jaoks aga üllatusena: selleks on elektriautod. Prognoositakse, et elektriautode müük kasvab järgmiste kümnendite jooksul eksponentsiaalselt. Naftakartell OPEC prognoosib, et 2040. aastaks on tänavatel juba 140 miljonit täielikult elektril töötavat autot. See hinnang võib olla isegi konservatiivne.

Hiina, mis on ühtlasi ka maailma suurim autoturg, töötab plaani kallal, mille kohaselt tahetakse keelata fossiilsetel kütustel töötavate autode tootmine. India, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Norra tahavad samuti bensiini- ja diiselautodest vabaneda.

Praegu läheb umbes 10 protsenti ülemaailmselt toodetud koobaltist elektriautode patareide tootmiseks, selgub investeerimisfirma Darton Commoditiesi koobaltispetsialisti Andries Gerbensi andmetest. Arvatakse, et nõudlus hakkab kiiresti tõusma, sest autotootjad otsustavad aina enam elektriautodele pühenduda.

Näiteks Volkswagen teatas selle nädala esmaspäeval, et kulutab akude väljatöötamiseks ja tootmiseks hinnanguliselt 50 miljardit eurot. Sellega loodetakse kõik 300 automudelit muuta elektriliseks.

„Küsimus on selles, kas kriitilisi tooraineid on piisavalt, et autoturu kasvava nõudlusega sammu pidada,“ ütles Gerbens.

Samuti kardetakse ka pakkumise pärast. Lausa 60 protsenti maailma koobaltitoodangust tuleb Kongost, aga riik on väga ebastabiilne.

Koobalt on vase- ja niklitootmise kõrvalprodukt ning eraldi seda ei kaevandata. Praegu maailmal uusi vase- ja niklikaevandusi vaja aga ei ole, ütles Gerbens.

Volfram on äärmiselt tihe materjal, mis muudab terase tugevamaks ja vastupidavamaks. Selle hind on jaanuarist alates tõusnud 27 protsenti, sest pakkumine on piiratud, selgub Metal Bulletini ja uuringufirma Roskilli andmetest.

Sarnaselt koobaltile on see toodetud peamiselt ühes riigis – seda puhku Hiinas. Peking on viimasel ajal olnud kaevandajatel turjal, sest keskkonnanõudeid on karmistatud. See on volframi tootmist vähendanud.

Roskilli vanemanalüütik David Merriman ütles, et ametivõimudel võib olla veel üks motiiv. Tootmise vähenemine annab hindadele hoo sisse ja see aitab riigi suuremaid tootjaid.

Hiinad on varem süüdistatud volgrami ja teiste mineraalide ekspordi piiramises. Neid on vaja just kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmiseks.

Hiina on maailma suurim haruldaste muldmetallide tootja. Neid metalle kasutatakse lameerkaan telerites, nutitelefonides, autode akudes ning tuuleturbiinides.

Tõsi, paljude investorite jaoks on koobalti ja volframiga kauplemine küllaltki keeruline. Esiteks on see oma olemuselt raske ning teiseks on keeruline leida viise, kuidas seda üldse teha.

Samas on võimalik otsida kaevandussektorist vastavaid aktsiaid. Näiteks Kanada firma nimega Cobalt 27 Capital on teatanud, et nende firmasse investeerides investeerid sa 100protsendiliselt koobaltisse. Sellel aastal on firma aktsia kallinenud seitse korda, aga aktsia on olnud äärmiselt volatiilne.

Samal ajal on Hiina firma Zhejian Huayong Cobalti aktsiahind tõusnud 2017. aastal seitse korda.