Eesti väikeaktsionär soomlasest kehvemas seisus?

07. november 2017, 00:01
Kristjan Hänni
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171107/BORS/171109831/AR/0/AR-171109831.jpg
Ainult tellijale

Eesti Väikeaktsionäride Liidu korraldatud aktsionäriõiguste konverentsil tõdes nii mõnigi ekspert, et Eesti investorid on võrreldes Põhjamaade ja Saksamaa kolleegidega kehvemini kaitstud.

Nii näiteks tõi advokaadibüroo Sorainen partner ning advokatuuri äriõiguste komisjoni esimees Karin Madisson välja, et Eesti väikeaktsionärid võiksid sarnaselt Soome väikeaktsionäridega nõuda dividendide maksmist sundkorras. Praegu sõltub see aktsionäride üldkoosoleku enamuse otsusest.

„Sunddividendiga tuleks kasum teatud tingimustel välja jagada, näiteks Soomes saab kümnendik aktsionäridest nõuda poole väljamaksmist,“ tõi ta näite põhjanaabrite süsteemist. Madisson lisas, et seejuures ei saa ka Soome väikeaktsionärid nõuda välja kasumit, mille suurus ületab 8 protsenti ettevõtte omakapitalist.

Madissoni hinnangul võiks Eesti väikeaktsionäridel olla lihtsam nõuda erikontrolli ehk menetlust, mille käigus selgitatakse välja, kas nende huvisid on kuidagi kuritarvitatud. „Praegu on selle algatamine raske, sest selleks tuleb küsida õigeid küsimusi, mis aga piiratud informatsiooni tingimustes on keeruline,“ tõdes Madisson. „Infole ei pääse täna ligi ning seda antakse vaid aktsionäridele üldkoosolekutel,“ lisas ekspert.

Probleemiks on ka see, et isegi kui erikontrolli luba saadakse, võib ettevõte seda läbi viima valida endale sobiva audiitori. „Audiitor saab valida meetodi, millega hinnangut anda on keeruline,“ selgitas Madisson. Ta lisas, et tihti on murekohaks ka see, et kohtumenetlus võtab liiga kaua aega.

Viimaks leidis Madisson, et Eestis saab enamusaktsionär väikeaktsionäre välja osta, kuid väikeaktsionäril puudub võimalus seda nõuda. „Näiteks Saksamaal saab väikeaktsionär nõuda oma väljaostmist, kui enamusaktsionär on tema õigusi kuritarvitanud ja dividendi maksmata jätnud,“ tõi ta näite.

Enamusaktsionärid ei nõustu

Konverentsil enamusaktsionäride vaadet esindanud Ellex Raidla partner ning vaidluste lahendamise valdkonna juht Arne Ots aga väikeaktsionäride õigustes probleemi ei näe. „Kui enamus kahjustab vähemuse huve ja jätab näiteks põhjendamatult dividendid välja maksmata ja kasumi jaotamata, saab nõuda kahjuhüvitist,“ ei näinud ta sunddividendi kehtestamisel Eestis mõtet. „Samuti saab kahjuhüvitist nõuda siis, kui raha juhitakse ettevõttest pahatahtlikult välja.“

Otsa sõnul räägib sunddividendi kehtestamise vastu ka tõik, et ettevõtjatele peab jääma võimalus oma äriühinguid tugevdada ning varasid selle huvides reinvesteerida. „Ettevõtjad peavad saama selle üle ise otsustada ning väikeaktsionärid peavad enamuse otsust austama,“ oli Ots veendunud. Ta lisas, et sunddividendi kehtestamine pööraks pea peale praeguse süsteemi alusel tehtud investeerimisplaanid. „See kahjustaks ettevõtluskliimat.“

Otsa arvates tuleb alati silmas pidada, kes tegelikkuses rohkem kaitset vajab. „Väikeaktsionär riskib vähesega, sest ei panusta ettevõtte igapäevategevusse, samal ajal on enamusaktsionäride riskid suured,“ viitas ta sellele, et väikeinvestorite olukord pole Eestis üldse nii hull. „Ka konflikte suurte ja väikeste vahel on Eestis üsna vähe,“ tõdes Ots.

Ka erikontrolli vajadust on Eestis harva, sest Otsa kinnitusel teevad audiitorid head tööd. „Tegelikult on ka erikontrolli lihtne taotleda, aktsionäril on õigus teabele seni, kuni see ei kahjusta aktsiaseltsi huve,“ teadis ta. „Riigikohus on leidnud, et kui aktsionär oma probleemi põhistab, on alus erikontrolliks olemas.“ Sellegipoolest on teatud piirangud meetme rakendamisel Otsa hinnangul õigustatud, sest erikontroll häirib inimeste tööd - majja tulevad audiitorid, kes eeldavad, et nende küsimustele vastatakse.

Mis aga puudutab kohtuvaidluste kiirust, siis protsessi kiirendaks kohtussemineku kallimaks muutmine. „See sunnib hagiavaldust läbi mõtlema, kaasusi oleks kindlasti vähem ja seega ka menetlus kiirem,“ oli Ots veendunud. „Kindlasti peaks kaotaja tasuma alati ka võitja kulud,“ lisas ta.

Näidiskaasus olemas

Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni tõi väikeaktsionäri õiguste konverentsil välja, et tegelikult on juba olemas kaasus, kus investorite huvid on kahjustada saanud. Tegemist on Eesti Telekomi endiste väikeaktsionäride ning Telia kohtuvaidlustega selle pärast, kas ja kuidas peaks Eesti Telekomist välja tõrjutud aktsionäridele hüvitist maksma.

2010. aastal nõudsid Eesti Telekomist välja tõrjutud väikeaktsionärid TeliaSoneralt rohkem raha, kui neile esialgu sundülevõtmise käigus hüvitati. Toona maksti neile 93 krooni ehk 5,94 eurot aktsia eest. Väikeaktsionäre esindav Hänni leidis, et Eesti Telekomi aktsia õiglane väärtus oli vähemalt 20 krooni aktsia kohta rohkem, kui väljamakstud hüvitis.

Hänni sõnul kasutas TeliaSonera ära 2009. aasta majanduskriisi ning Eesti halba olukorda, et osalus Eesti Telekomis kätte saada. „Turud kukkusid ning ebalikviidsele turule oli vaja raha süstida, seda Telia pakkus,“ märkis Hänni. Ta lisas, et kiire tehing oli tugevalt ka Eesti riigi huvides. „Riigil oli 27protsendiline osalus, sellest saadav tulu aitas eurole üleminekuks vajalike Maastrichti kriteeriumite täitmist kindlustada,“ viitas Hänni sellele, et TeliaSonera oleks stabiilse dividendipoliitikaga taganud riigieelarvesse kindlad laekumised.

Telia skeemitab?

1563 väikeaktsionäri esindav kohtuvaidlus lõppes möödunud aasta novembris ning väikeaktsionäride kasuks mõisteti Telialt välja 951 835 euro suurune hüvitis. Summat pole aga 90 protsenti investoritest näinud, sest Telia keeldub hüvitise kandmisest aktsionäre esindanud advokaadibüroo Soarinen kliendivara kontole. Telia selgitab maksmisest hoidumise põhjenduseks, et iga aktsionär, kel on kohtuotsuse kohaselt õigus hüvitisele, pöörduks selle saamiseks nende poole eraldi - Sorainenil pole Telia sõnul enam õigust väikeaktsionäre esindada ning nende eest raha korjata.

„Suur osa aktsonäridest ei pea ilmselt majanduslikult otstarbekaks Telia soovitud viisil ja nende advokaatide kaudu nõude esitamist, sest igale aktsionärile tasutav võimalik täiendav hüvitis on suhteliselt väike,“ viitas Soraineni advokaat Triin Toom sellele, et Telia loodab ilmselt osadest nõuetest pääseda. „Nii näiteks oleks 121 aktsonäri täiendav hüvitis ilma viiviseta alla 10 euro, 200 aktsionäri täiendav hüvitis alla 20 euro, 628 aktsionäri hüvitis alla 100 euro ning 1219 aktsionäri hüvitis alla 300 euro,“ selgitas Toom. „Sellises olukorras ei ole tõenäoliselt suur osa aktsionäridest valmis tegema olulisi pingutusi hüvitise sissenõudmiseks.“

Selgitamaks, kuidas peaks hüvitise väljamaksmine käima ning kas Sorainenil on õigus väikeaktsionäre esindada, on alustatud uut kohtuvaidlust, kuid Toomi hinnangul ei võta Telia menetlust Eestis kuigi tõsiselt. „On toimunud kaks istungit, kohus kohustas neil osalema ka Telia juhatuse liiget, kuid nad pole kohale ilmunud,“ nentis ta. Järgmine istung toimub 13. novembril ning Harju maakohus on Telia esindaja kohale ilmumata jätmise korral lubanud määrata ettevõttele trahvi.

Lisaks leiab Toom, et Telia väljamakstava hüvitisega peaks kaasnema märksa suurem viivis. „Väikeaktsionäride raha on olnud Telia käes peaaegu 8 aastat – Telia esindajad on kinnitanud, et tasuvad väikeaktsionäride avalduste alusel neile täiendava hüvitise koos kolme aasta viivisega,“ selgitas Toom. „Telia ei ole ei kohtuasja raames ega ka avalikult kordagi selgitanud, miks nad leiavad, et võivad viie aasta eest viivise lihtsalt tasumata jätta,“ märkis Toom ja lisas, et aktsionärile, kellele kuulus 1000 aktsiat, tähendab see 250 euro suurust kahju.

Kohtuvaidluses on endise aktsionärina huvi olemas ka Äripäeva investor Toomasel, kelle seisukohta saab lugeda juba kolmapäevasest Äripäevast.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. November 2017, 15:31
    Otsi:

    Ava täpsem otsing