Venelaste Telegram tuleb ajaloolise ICOga

Artikkel

- Börsiuudised
- Ave Lepik
- 23. jaanuar 2018 kell 8:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venelaste Telegram tuleb ajaloolise ICOga
Venemaa suhtlusvõrgustik Telegram kavatseb veebruaris korraldada maailma suurima haardega ICO ehk virtuaalraha kaasamise.
Sõnumisaatmiskeskkonna looja Pavel Durov tahab ajaloo suurima ICOga koguda vähemalt 850 miljonit dollarit (lõppkokkuvõttes võib jutt käia märksa suuremast summast), et luua plokiahela platvorm TON (Telegram Open Network) ning selle abil anda välja oma krüptovaluuta.
Durovi loodud ettevõttesse saavad esialgu raha paigutada suured fondid, kes on valmis investeerima minimaalselt 20 miljonit dollarit, veidi hiljem avaneb võimalus ka kõigile teistele.
Hüüdnimega Venemaa Mark Zuckerberg
Peterburis sündinud 33aastane ettevõtja lõi 2006. aastal nn Venemaa Facebooki VKontakte, praeguse nimega VK. See sai ülipopulaarseks ning kasvas üle 350 miljoni kasutajaga keskkonnaks. Pärast seda, kui ta keeldus võimaldamast Putini režiimil juurdepääsu kasutajate kontodele, hakati teda survestama – läbiotsimised ja väidetavalt fabritseeritud süüdistused. Lõpuks oli ta 2014. aastal sunnitud müüma oma ettevõtte Venemaa suurimale internetifirmale mail.ru. Durov on öelnud, et sisuliselt võtsid Putini käsilased tema firma üle.
Pärast seda kolis ta Venemaalt ära, teatades, et ei naase sinna enam kunagi. Temast sai Kariibi meres asuva Saint Kitts ja Nevise kodanik, kui ta oli annetanud 250 000 dollarit riigi suhkrutööstusele.
Šveitsi pangas kindlustatud 300 miljonit dollarit võimaldas tal luua sõnumivahetuskeskkonna Telegram, mille ehitamist ta alustas juba 2013. aastal.
Eelmisel aastal kirjutas Bloomberg, et väidetavalt kulutab Durov miljon dollarit kuus, et hoida Telegram töös – ja seni pole see keskkond talle veel midagi sisse toonud.
Tal ei ole ametlikku püsielukohta ning turvakaalutlustel vahetab ta oma asukohta iga paari kuu järel, kasutades sageli Airbnb teenuseid.
On olemas Satoshi Nakamoto bitcoin, Vitalik Buterini ethereum ning nüüd on küpsemas Pavel Durovi TON. Vene uudisteagentuur TASS vaatles lähemalt, mis on ICO, kuidas eristada head äriideed pettusest ning kui kasulik või riskantne on süstida raha idufirmadesse, mis kasutavad plokiahela tehnoloogiat.
Mida Telegram kavandab?
Telegramil on plaanis raha saada token'ite müügist ehk digitaalaktsiatest. Müük toimub kahes etapis. Esimene etapp on kinnine ja vaid professionaalsetele investoritele. Algul oli plaanis koguda 500 miljonit dollarit, kuid ülisuur huvi kergitas latti. Nüüd kavatseb Telegram esimeses etapis koguda 850 miljonit dollarit. Teises etapis pakub sõnumikeskkond token'eid tavalistele tarbijatele ja huvilistele.
Mis on ICO?
ICO ehk initial coin offering ehk müntide esmapakkumine on token'ite müük. See on digitaalne analoog IPOst ehk väärtpaberite müügist börsil.
Token'eid ei maksa segi ajada krüptovaluutaga, kuigi nii üks kui ka teine asub plokiahelas. Krüptovaluuta (bitcoin, ethereum jt) on virtuaalraha, token aga digiaktsia.
Ehkki token'itel pole väärtpaberi staatust, on see olemuselt aktsia alternatiiv, sest investorid ootavad sellelt sama mida näiteks gaasi-, nafta- vms firma väärtpaberilt – loodetakse, et äri õitseb, token'i hind kasvab ja seda saab kallimalt edasi müüa.
Tavalisest aktsiast erineb token lisaks virtuaalsusele veel ka selle poolest, et see ei anna hääleõigust või pole seotud ettevõtte juhtimisega, selle pealt pole kohustust maksta dividende. See-eest saab seda kasutada samamoodi nagu ettevõtte kaupade või teenuste ostukupongi.
Kujutage ette, et olete harjunud ostma 2 dollari eest cappuccino't. Nüüd avatakse teie maja kõrval paari kuu pärast uus kohvik, kuhu juba müüakse kohvikuponge, üks kupong 50 senti. Kui te olete kindel, et hakkate seda uut kohta külastama, siis on teil kasulik varuda selle kohviku „token'eid“. Kui uksed avatakse ja kohvitass hakkab maksma 2 dollarit, siis saate teie selle kätte neli korda odavamalt. Ja kui tahate kuponge müüa, olete ikkagi tulu saanud.
Kui tuua see analoog Telegrami ICO-le, siis Durovi platvorm pole lihtsalt „töötav kohvik“, vaid väga külastatav koht hea kohviga. Just seepärast tekkiski möll ICO plaani avalikustamisel.
Pavel DurovFoto: Reuters/Scanpix
Millised ettevõtted veel token'eid müüvad?
Selliseid on tuhandeid. Ernst & Youngi uuringu järgi oli eelmisel aastal kogu maailmas korraldatud ICOde maht üle 3,7 miljardi dollari. Vene idufirmad kogusid 310 miljonit dollarit (teine koht pärast USA idufirmasid, kes kogusid kokku miljard dollarit, kolmas oli 260 miljoniga Singapur).
Paraku on enamik neist äridest kaugel lihtsatest kohvikutest ja sellistest edukatest IT-projektidest, nagu on Telegram. Sagedamini on need seotud krüptovaluutade ja teiste plokiahela tehnoloogia projektidega. Token'eid ostavad kõige sagedamini investorid, kes loodavad sellele, et uus turg võimaldab neile kiiret võitu.
Kuivõrd kasumlik on see rahapaigutus?
See on kõrge riskiga investeering. On võimalus teenida kõva kasumit, aga on ka tõenäosus suurelt kaotada või lasta suur kala käest. Just viimane on juhtunud paljude investoritega, kes viimasel paaril aastal on ICOdes osalenud. Asi on selles, et suurem osa token'eid müüakse mitte tavalise valuuta (euro, dollar, rubla), vaid krüptovaluuta eest, sagedamini on selleks bitcoin ja ethereum.
Eelmise aasta algul maksti ethereumi eest mõni dollar, praegu üle 1000 dollari. Need, kes kulutasid aasta tagasi odava ethereumi mõne idufirma token'ite peale, lasid kasumi käest.
Kas ICO võib olla pettus?
Petised (krüptomaailmas kutsutakse neid scam) on alati olemas. Nad koguvad raha kokku ja kaovad pärast ICOt. Näiteks Hiinas on selliste juhtumite tõttu token'ite müük ametlikult keelatud.
Muidugi pole sellel turul iga äri scam. Asi on muus: sageli korraldavad ICO meeskonnad, kellel pole toodet, hästi toimivat ideed või ärikogemust. Ja kui nad ka on valmis täitma lubadusi, mida on oma token'ite ostjatele andnud, siis pole nad selleks suutelised.
Praegu elavad paljud projektid, mis kogusid aasta tagasi ICOga raha, vaid paberil. Eelmisel aastal esitasid investorid hagi Šveitsi start-up’i Tezose vastu, sest projekti loojad kogusid 232 miljonit dollarit plokiahela platvormi väljatöötamiseks, kuid ei saanud seda lubatud tähtajaks valmis. Varem on skandaali sattunud idufirma Confido, mis pärast 374 000 dollari kogumist kadus tükkis oma kodulehega.
Lisaks peibutab ICO ka häkkereid. Token'ite müügi ajal varastatakse keskmiselt 10% kogutud vahenditest. Kõige levinum pettuse tüüp on ICO-projekti valelehekülg, kus on petiste kontonumber. Selliste valelehtedega tuleb kindlasti arvestada ka Telegrami ICO puhul.
Kokkuvõttes on turul usaldus ICO vastu nõrk – juunis 2017 kogus 97% idufirmadest ICOga täissumma, novembris oli selliseid start-up’e vaid 23%, selgus Ernst & Youngi uuringust.
Miks investoritele meeldivad Telegrami token'id?
Telegrami token'id pakuvad huvi eelkõige neile investoreile, kes tahavad nende hinna kasvust kasu lõigata, ning neile, kelle äri on selle sõnumikeskkonnaga seotud. Kasutajate jaoks on see justkui kinnine ökosüsteem, kus mitte ainult ei vahetata sõnumeid ja faile, nagu praegu, vaid kus saab teha koostööd, rahaülekandeid jms. Sõnumikeskkonna oma valuuta muudab kasutajate elu veelgi mugavamaks.
Tänu investeeringutele, mis tulevad ICOga, kavatseb Durov suurendada ettevõtte väärtuse põhinäitajat – kasutajate arvu – praeguselt 150 miljonilt miljardile inimesele. See võimaldab tal tõsta korralikult ka Telegrami turuväärtust.
Lisaks eelnevale ei müü Telegram digiaktsiaid krüptovaluutade eest, mille kurss on ettearvamatu, vaid tavalise raha eest – see viib miinimumi kasumi kaotamise riski.
Kas ICO on üldse seaduslik?
Venemaal pole veel seadust, mis paneks paika krüptovaluuta ja teiste krüptomajanduse toodete staatuse. See on plaanis vastu võtta sel suvel. Seepärast on kõik krüptotehingud Venemaal hallis tsoonis – ühest küljest pole keelatud, teisest küljest aga ei saa riik kaitsta investorite huve, kui keegi peaks petuskeemi ohvriks sattuma. Samas, ka igasuguste teiste investeeringute kaitsel pole erilisi riiklikke garantiisid.
Krüptovaldkonda investeerimist peetakse kõige riskantsemaks rahapaigutuse viisiks, seepärast on suure investeerimiskogemuseta inimestel sellest parem eemale hoida.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Börs
- Idufirma
Hetkel kuum