Pääsukesemärk aitab üles leida kõrge kvaliteediga kodumaise toidu

Need on ilmselt küsimused, mida oleme vähemasti aeg-ajalt endalt küsinud. Põhjusega, sest üha raskem on kodumaist toitu eristada imporditud toodetest. Tootjad ja maaletoojad näevad aina rohkem vaeva selle nimel, et ka välismaal valmistatud toit jätaks kodumaise mulje. Veelgi keerulisem on aga toote pakendilt saada aimu selle kohta, kas toote valmistamisel on kasutatud kodumaist toorainet.

Möödunud aastal saime teada vähemalt ühe olulise argumendi, miks kodumaise toidu eelistamine on põhjendatud – Eestis on toit tõendatult üks Euroopa puhtamaid. Nimelt selgub Euroopa toiduohutusameti (EFSA) raportist, et Eestis leiti toidust võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem pestitsiidijääke. Oleme „toidu puhtuse“ poolest Euroopas Soome järel lausa teisel kohal.

Suitsupääsuke valiti Eesti rahvuslinnuks 1962. aastal. Juba üle viiekümne aasta on see tore lind olnud Eesti identiteedi üks kandjatest. Sellest lähtus 2000. aastal ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kui töötas välja kodumaiste toidutoodete tunnustamiseks päritolu- ja kvaliteedimärgi Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärgi. Pääsukesemärk tootel näitab, et selle valmistamiseks kasutatud põhitooraine on kasvanud Eestis ja toode on toodetud Eestis. Siiski ei saa iga nendele kahele tingimusele vastav toode seda märki kanda, vaid märgi kandmise õigusele eelneb põhjalik hindamisprotseduur. Põllumajanduskoda viib toiduainete kvaliteedi ja päritolu hindamist läbi kaks korda aastas. Lisaks tehakse juba märki kandvatele toodetele ka pistelist järelhindamist, et kontrollida toote kvaliteedi ja päritolu nõuete täitmist.

Meie toiduletid on tulvil väga erinevaid toidutooteid ja väga tihti jääb töödeldud toidutoodete puhul kasutatud tooraine päritolu tarbijale saladuseks, seetõttu ongi pääsukesemärk abiks eestimaisest lihast, piimast, kalast, teraviljast või muust kodumaisest toorainest valmistatud toidutoodete valimisel. 2017. aasta lõpu seisuga kandis pääsukesemärki 302 kodumaisest toorainest valmistatud kvaliteetset toidutoodet.

Põllumajanduskoja kvaliteedisüsteemi ja -märkide eesmärgiks ongi lihtsustada tarbijate jaoks ostuotsuste tegemist. Märki kandvate toodete puhul võib kindel olla nende kõrges kvaliteedis ja just pääsukesemärk annab paljude tarbijate jaoks olulist infot tootes kasutatud kodumaise põhitooraine kohta. Tootjatele annab hindamine toodete kohta objektiivset tagasisidet, et säilitada ja parandada Eesti toidutoodete kvaliteeti.

Toidu omadused mõjutavad toidu kvaliteeti. Kvaliteeti võib käsitleda kui toote omaduste kogumit, mis rahuldab tarbija eeldatavaid ja kindlaksmääratud maitse-eelistusi ja vajadusi. Üldjuhul oleneb hinnang toote kvaliteedile suurel määral inimese sotsiaalkultuurilisest taustast. Toidu sensoorse kvaliteedi määravad omakorda toidu sellised omadused, nagu välimus, lõhn ja aroom, tekstuur ning maitse.Selleks, et toode saaks kanda pääsukesemärki, tulebki läbida hindamine. Hindamise esimeses etapis vaatab EPKK läbi kõik esitatud toodete füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste laborianalüüside tulemused ning kontrollib nende vastavust Eestis kehtivatele nõuetele. Kõik tooted, mis vastavad nõuetele, võivad osaleda sensoorsel hindamisel. Sensoorset hindamist viivad läbi toidueksperdid, kes on saanud vastava koolituse.

Toodete hindamiseks ostetakse kõik hindamisele minevad tooted juhuvaliku teel mõnest kauplusest. Nii satub ekspertide lauale toode, mis tavaliselt jõuab ka tarbija ostukorvi. Selle põhimõtte rakendamisel hoiab koda ära võimaluse, et hindamisel võiks osaleda nö spetsiaalselt hindamiseks valmistatud toode. Tooted osalevad sensoorsel hindamisel anonüümselt, st kvaliteedieksperdid ei tea, kes on toote valmistaja. Kõik valmistajale viitavad sildid ja/või pakendid kas eemaldatakse, kaetakse kinni või toode pakitakse lahti vahetult enne hindamist. Hindamise ajal garanteerib EPKK toodete anonüümsuse šifreerimissüsteemi abil.

Toodete sensoorsel hindamisel on põhirõhk maitsel, lisaks maitsele hinnatakse veel toote välimust, konsistentsi ja lõhna. Hindamine toimub hindamislehtede alusel. Sisuliselt otsivad kvaliteedieksperdid toodete hindamisel vigu ja kõrvalekaldeid. Kvaliteedimärgi kandmise õiguse omandamiseks peab toode koguma viiest maksimaalsest punktist vähemalt neli punkti.

Põllumajanduskoda on igal aastal tellinud ka toidutoodete tarbijauuringu. EMOR Kantari ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringud on järjepidevalt kinnitanud, et pääsukesemärk on kõige tuntum toidumärgis, seda teab kümnest vastajast 9. Paljude eestimaalaste jaoks on pääsukesemärk oluline info ostuvalikute tegemisel, sest kodu lähedal kasvanud toit on kõige värskem, kvaliteetsem ja usaldusväärsem.Kui tarbija valib pääsukesemärgiga toidutoote, siis on tegemist vastutustundliku valikuga. Eestimaisest toorainest valmistatud toidu eelistamine annab võimaluse kohaliku põllumajanduse ja maaelu arenguks. Kodumaise tooraine kasvatavad ju meie enda Eesti põllumehed ja tooteks vormivad kohalikud toidutööstused. Võib öelda, et pääsukesemärgiga toit on nö päris Eesti toit – nii sisult kui vormilt!