Energiasäästlikud hooned – milleks ja kuidas?

Juba pikemat aega on teada, et Eestis hakkab kehtima seadus, mille kohaselt peavad 2019. aasta jaanuarist kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad avaliku sektori hooned ning alates 2021. aasta jaanuarist kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas elamud olema vastavuses liginullenergia nõuetega.

Hoonete energiatõhususe nõuded kehtestati Euroopa õigusnormidega, täpsemalt direktiiviga 2002/91/EÜ, mis on tuntud kui EPBD. Direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu „20-20-20“-eesmärgiga: vähendada süsihappegaasi emissioone 20%, alandada energiatarbimist 20% ja tõsta taastuvallikatest pärineva energia osakaalu 20%-ni, võrreldes 1990. aasta tasemetega.

Olgugi et need nõuded on olnud teada juba tükk aega, hakatakse alles nüüd, kui tähtajad juba ukse ees, tegelikku olukorda alles analüüsima. Esile on kerkinud kolm peatähtsat küsimust: mida liginullenergia nõude täitmine tegelikult tähendab, mida on vaja selleks ehituses muuta ja kuidas see mõjutab ehituse hinda?

Esimesed passiivmajad oleme juba ehitanud ning rekonstrueerinud nõukogudeaegse paneelmaja, mis täidavad nullenergia standardi nõuet – järelikult kõik on võimalik! Nüüd peame vaatama, milliseid aspekte ehitamisel jälgida ja kuidas on kõige ökonoomsem nõutud standardit saavutada.

Ehitisi saab vastavalt klassifikatsioonile jagada mitmeti. Näiteks madalenergiamaja kulutab poole vähem energiat kui standardmaja. See on korralikult soojustatud, uksed ja aknad on tehtud kvaliteetsest tihedast puidust ning tänu soojusvahetiga sundventilatsioonile on soojatarbimine poole väiksem.

Passiivmaja aga on tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga hoone, kus maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus katlast või küttesüsteemist saab loobuda.

Veel väiksema energiavajadusega on nullenergiamaja, mis on passiivmaja edasiarendus. Kui passiivmajale paigaldada näiteks päikesepaneelid või tuulegeneraatorid, on võimalik saavutada eesmärk, et maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.

Tasub meeles pidada, et kõikidel eelmainitud uute nõuete järgi ehitatavatel majadel on üks ühine nimetaja: soovitud tulemuse saavutamiseks peavad kõik need hooned olema õhutihedad. Õhutihedus väldib soojakadude leket ümbritsevasse keskkonda ja võimaldab olulisel määral vähendada hoone energiatarbimist. Kõige suuremad soojakaod on tihtipeale seotud akendega: nii akna enda valmistamise kvaliteediga (näiteks milliseid klaaspakette kasutatakse ja kuidas need akna sees on isoleeritud) kui ka veelgi enam akna korrektse montaažiga ja selle ümbruse tihendamisega.

Hinnanguliselt võivad halvasti paigaldatud ebakvaliteetsed aknad anda kuni 30% maja soojakadudest! Lisaks on tingimata vajalik hermetiseerida struktuursed ühendused ehitusel – nii vundamendi ja seinte kui ka seinte ja lagede vahel. Liitekoha tihendamine peab täitma ühte järgmist funktsiooni või kombinatsiooni neist:

õhupidavusvihma- ja niiskuskindlusesteetiline väljanägeminesoojustusisolatsioontulekindlusmürakindlus

Soudal on tegelenud nende probleemide ja sobilike lahenduste väljatöötamisega juba üle kümne aasta. Eesti ehitusturul oli Soudal esimene, kes hakkas juurutama Soudali aknapaigaldussüsteemi (SWS, www.soeaken.ee), mis koosnes nn kolmest tasandist: sisemisest ja välimisest aknateibist, elastsest polüuretaanvahust Flexifoam ning sisemisest ja välisest hermeetikust ühenduste katmiseks.

Vastavalt RAL reeglistikule "Monteerimisjuhised" esitatakse kõik ühenduse kolm tasandit terviksüsteemina:

Ruum peab olema seest ümberringi ja püsivalt aurutihedam põhimõttel „seest tihedam kui väljast“.Lahtise vuugipiirkonna täitmine isoleermaterjaliga, nõuetele vastava kvaliteediga polüuretaanvahuga – heliisolatsiooniks ja soojasildade vältimiseks.Vuugi välispiirkond peab olema pidevalt kaitstud tuule ja vihmavee (hoovihma) eest, samas peab ta võimaldama vuuki sattunud niiskuse difundeerumise väliskeskkonda. Meeles peab pidama, et ühendust tuleb vaadata tervikuna, niisamuti selles kasutatavaid materjalide kombinatsioone tuleb vaadata testitud ühtse süsteemina, mis tagab tulemuseks vajalikud näitajad.

Vanade hoonete rekonstrueerimise käigus tekib akende vahetamisel tihtipeale probleeme lintide paigaldamisega, kuna avade servad on ebaühtlased ja lintide kinnitamine on sinna raskendatud. Selle probleemi lahendamiseks tuli Soudal mõned aastad tagasi turule uue tooterühmaga – vedelad membraanid Soudatight (www.soudal.ee/tooted/mastiksid).

Soudatight LQ on kõrgekvaliteetne kiududega tugevdatud polümeerne pasta, mis peale kuivamist moodustab elastse õhu ja aurukindla membraani. Toode on kasutusvalmis ning tugevdatud kiududega, tänu millele sobib kuni 2 mm pragude hermetiseerimiseks. Tal on väga hea nake paljude poorsete materjalidega ja märja aluspinnaga, niisamuti on ta väga vastupidav ning elastne peale kõvenemist. Pärast kuivamist ülekrohvitav ja -värvitav. Kasutatakse õhu ja aurukindla ühenduse saamiseks aknaühendustel, põranda ja seina, seina ja laevahelistel ühendustel ning katuseühendustel.

Soudatight LQ kantakse ühendustele pintsli abil. Müügil on ka pihustatav versioon Soudatight SP, mida on mugav kasutada suurematel ehitustel ulatuslikemate ühenduste jaoks. Koos nende toodetega on suuremate pragude katmiseks komplektis ka sobilik geotekstiilist lõigatav materjal Soudal Geotextile membraan. Seda kasutatakse harilikult koos Soudatight LQ-ga.

Soudatight Hybrid on hübriidvariant Soudatight-sarja toodetest ja see on kasutatav nii sees kui väljas. Eritab väga vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid (emissiooniklass EC 1+ vastavalt GEV Emicode liigitusele). Seda vedelat toodet saab väga lihtsalt, kiiresti ja ökonoomselt peale kanda, et luua õhupidav ja veeaurukindel kaitsekile läbivatele avadele, liitekohtadele ning muudele pindadele, v. a katusekatted. Loob pinnale kuivamise järel elastse kaitsva vahekile, mis on väga hea aluspind värvi või krohvi alla.

Ent õhupidavuse puhul ei saa vaadelda vaid liitekohti (projekteeritud liited), vaid tähelepanu peab pöörama ka pragudele ja lõhedele, mis on enamasti ebasoovitavad, ning mittelubatud liite- või jätkukohtadele.

Õhutiheduse kindlustamiseks vajalike materjalide tooterea moodustavad teibid – Soudatape Connect, Soudatape Facade ja Soudatape Flex.

Soudatape Connect on vastupidav hermetiseerimislint aurutõkete ühenduskohtade katmiseks sisetingimustes. Soudatape Connect on mõeldud eeskätt katuse aluskilede ja teiste aurutõkete ühenduskohtade õhu- ja aurukindlaks viimistemiseks ning väiksemate aukude parandamiseks.

Soudatape Facade on vastupidav lint universaalseks kasutamiseks hoone välispiirete sise- ja välisküljel. Soudatape Facade sobib puitlaastplaatide omavaheliste ühenduste ning siledate pindadega, nagu näiteks katuseakendega ja toruläbiviikudega külgnevate ühenduste püsivaks hermetiseerimiseks. Sobib ka mustade aurutõkete ja avatud vuukidega voodri taga oleva kile ühenduste nähtamatuks ja õhukindlaks katmiseks.

Soudatape Flex on vastupidav lint ühenduskohtade ja läbiviikude püsivaks hermetiseerimiseks sisetingimustes. Tänu oma elastsusele sobib Soudatape Flex hästi erinevaid aurutõkkekilesid läbivate torude ja talade läbiviikude õhu- ja aurukindlaks viimistlemiseks.

Peale nimetatud toodete on Soudalil veel eraldi tooterida sisetöödeks kasutatavatest õhukindlust tagavatest toodetest:

Krohvimine vastu aknapalet põhjustab väikesi rebendeid ja siduvuse kadu lühikese ajaga, mis halvendab õhupidavust. Selle vältimiseks on parim viis kasutada ülevärvitavat hermeetikut, millel on piisav liikumisvõime. Acryrub SWS on välja töötatud just selleks otstarbeks kasutamiseks: see on ainus akrüülhermeetik, mis vastab klassi 12.5 E-nõuetele. Toote CE tähis on F-EXT-INT-12.5E ning selle silaniseeritud akrüüli sidumisvõime PVC-ga on parem kui kõikidel teistel klassikalistel akrüülhermeetikutel.

VAPOURSEAL on kasutusvalmis plastoelastne ühekomponentne hermeetik-liim, mis põhineb uuenduslikel polüakrülaatidel. See on ette nähtud õhu- ja veeaurupidavuse tagamiseks ruumisisestes liitekohtades igat tüüpi aurutõkkekilede kasutamisel, isegi kui need on polüpropüleenist või polüetuleenist. Väga hästi siduv aurutõkkekihiga, mis on mineraalse materjali pinnal: tellis, betoon, tehasevalmidusega elemendid. Vapourseal on eriti sobiv puidust toodetud materjalide õhupidavuse tagamiseks puitkarkasshoonetes, näiteks vineerist aknapalede juures. Toode on lõhnatu, lahustivaba ja ilma plastifikaatorita.

Üksikasjalikumat infot õhutiheduse toodete kohta saab leida Soudali kodulehel www.soudal.ee asuvast kataloogist „Hoonete õhupidavus“, samuti leiate sealt iga toote kohta üksikasjaliku andmelehe, kus on kirjas nii toote omadused kui ka nende kasutamine.