Restorani Juur arhitektid: Eestis on vähe projekte, kus vana hoitakse ja väärindatakse

Restoran Juur on tõepoolest täiesti eriline, olles omamoodi ühtaegu ülimalt modernse ja teisalt vanaaegse industriaalse disainiga toidukoht kõrgete uute büroohoonete vahel. Tõnis Kalve sõnul pidasid nad kolleeg Ahti Grünbergiga ajaloolisele hoonele omaselt vajalikuks kasutada ära maksimaalselt olemasolevat kesta ning lisada sinna uus pigem radikaalselt teises võtmes – viisil, kus uued ja vanad elemendid hakkaksid koos kõnelema uut lugu. „Üldiselt me omas praktikas ei ürita pingsalt otsida kontseptsiooni, kui see vähegi võimalik on. Tavaliselt kujuneb interjöörile oma nägu just koostöös kliendi ning ruumi enda olemusega. Seekordki käis kontseptsiooniline lahendus käsikäes koos restorani peakoka ning restorani omanikuga. Interjöör peab eelkõige aitama toetada toiduelamust ning hea keskkond tekitab samas hea emotsionaalse seisundi toidu maksimaalseks nautimiseks,“ lausus Kalve. Restorani Juur puhul on tegemist puhtast orgaanilisest Eesti toorainest kulinaaria asjatundjate poolt loodud toidukohaga põhjamaiste puhaste maitsete austajatele. Juur toimib kindlate väärtuste järgi: orgaaniline ja loodussäästlik mõtteviis, soov võimalikult õiglaselt maailmaga ringi käia ning tuua taas au sisse taimed, mida eestlased on söönud aastasadu, kuid tänaseks juba unustanud.

Arhitektid nendivad, et kahjuks ei leia Eestis väga selliseid koosluseid, kus julgetakse hoida vana ning seda väärindada. „Enamasti lükatakse vana buldooseriga maha ja otsitakse siis täiesti uusi lahendusi. Eks sellel ole oma osa meie ajalool, mida enam mäletada ei taheta! Aga antud projekti puhul oligi ilmselt kõige positiivsem külg see, et kliendil puudusid sisulised ootused. Ainukeseks tingimuseks oli saada interjöör, mis toetaks restorani ideed ja oleks väga pilkupüüdev,“ selgitab Kalve, lisades, et restoran Juur on suurepärane näide, mida on võimalik luua, kui klient usaldab kujundajaid jäägitult ning ei hakka loomingusse oma mõtetega vahele segama. Sisearhitekt Ahti Grünbergi sõnul osutus väljakutseks ruum ruumis ehk merekonteinerist kontor. Ta lisas, et projekti väljatöötamine algas väga pragmaatilistel alustel – ruumi puhastamisest üleliigsest ehk kõik, mis häiris, see läks ja mis meeldis, jäi. Kokku on restoranis 80 istekohta, mis on jagatud erinevate alade vahel. Privaatse seminari, tähtpäeva või koolituse pidamiseks on mõeldud 12-kohaline Heade Mõtete Labor, mis on varustatud ekraanide ja projektoritega ning lisaks kuulus projekti ka juba eelnimetatud kontor. Restoraniruumide läbivaks materjaliks on vana hea punane tellissein. „Pigem püüame leida häid lahendusi vastandina uute ja vingete materjalide leidmisele. Läbi osavate detaililahenduste tuleb lõpplahendus olenemata materjalidest kvaliteetne ja usutav ehk meie jaoks peitub ilu pisikestes detailides mitte uutes ja uhketes materjalides. Auhinnagi pälvisime ilmselt tänu vanale võimsale hoonele ning selle sisse delikaatselt paigutatud uuele lahendusele, mis moodustavad koos hea terviku,“ ütlevad arhitektid ise. Eesti Sisearhitektide Liidu žürii hinnangustki võis lugeda välja kiitust ajaloolise õhkkonna säilitamisel: „Mõne ruumiga on nii, et astud sisse ja saad aru, et see ongi see. Kõik on paigas ja toimib. Olemasolnud võimas ajalooline ruum mängib samuti interjööri kasuks – on õhku, kubatuuri ja valgust.“

Ja kuigi Tõnis Kalve sõnul on ilmselt kõik arhitektid ja disainerid sama meelt, oli kõige nauditavamaks tundeks näha paberil projekteeritud lahenduste reaalsuseks saamist. „Kõige keerukam ongi ilmselt suuremate projektide puhul kogu projekti terviku haldamine, kuna iga liigutust tehes peab arvestama väga paljude detailidega, mis teineteist mõjutavad.“ Kui uurida meestelt, milliseid teiste arhitektide poolt teostatud Eesti restoranide sisekujundusi nad võiksid eeskujuks tuua, pole Kalve kiitusega kitsi: „Sellele on väga raske vastata, uus põlvkond arhitekte on kõik nii hea tunnetusega, et kui me siit mõne välja toome, jäävad teised teenimatult mainimata!“ Üldiselt tunnistavad nad aga, et auhinna saamine mõjub motiveerivalt: „Võiks ju ütelda, et eriti ei mõjuta, teeme enda tööd sama hästi edasi. Tegelikult on just selline tunnustus oma kolleegide poolt see, mis kõvasti hoogu juurde annab ja innustab veel rohkem panustama!“

Restorani Juur tegevjuht Heili Politanov

„Meie lähtepunktid arhitektidele sisekujunduse tegemiseks olid minimalistlikud. Andsime ette vaid oma põhiidee järgida Põhjamaade köögi manifesti ehk hoida au sees kohalikku toorainet, puhast ja karget maitset ja traditsioonilisi töövõtteid, minnes tagasi oma juurte juurde. Ja loomulikult oli oluline restoranile vastav spetsiifika, et Juur toimiks just nii mugavalt ja efektiivselt nagu üks restoran toimima peaks.

Meie jaoks oli oluline ka meie maa väärtustamine ehk soovisime näha võimalikult eestimaist sisekujundust. Hirmu küll polnud, et midagi võiks valesti minna – juba esimesed intervjuud Tõnise ja Ahti ning minu ja teise asutaja Annar Alasi vahel näitasid, et mõistame üksteist poolelt sõnalt. Lubasime meeste loovusel lennata ning tulemus sai just selline nagu lootsime: ühtaegu karge ja õdus, samas põhjamaine ja mugav.

Naljakas, et need omadussõnad omavahel kokku sobivad, aga meie kliendid kirjeldavad meid just selliste sõnadega ning kiidavad, et siin on naturaalne, hea, mõnus ja puhas olla. Vanaegsele kiviseinale lisatud puit mängivad koos suurepäraselt ning just sellise terviklikkuse loomine on kindlasti arhitektidele suurim kompliment.“

Artikli autor: Gerli Ramler