Investor Toomase portfelli väärtus lõi uue rekordi

Aktsiaportfelli väärtus kerkis 248 697 euroni ja see näitab, et veerand miljonit on juba haardeulatuses. Märtsi jäävad iseloomustama märksõnad: terrorism Brüsselis, paanika turgudel, uue positsiooni soetamine, euro tugevnemine teiste valuutade suhtes, Apple’i aktsia comeback'i üritus, lõhekasvataja aktsia jõudmine rekordkõrgele ning nafta hindade tõus.

Parim aktsia märtsis oli tehnoloogiagigant Apple, mis märtsi alguseks tõusis üle 100 dollari taseme ning jõudis kuu lõpuks 110 dollari piirile. Investoritele valmistas elevust uus ja odavam iPhone, millega Apple loodab kasvatada käivet Hiinas, Indias ja teistes piirkondades, mis ei ole nii jõukad nagu arenenud riigid. Sellega loodab õunafirma leevendada enda praegust müügi langust.

Optimismi Apple’i ümber jagub, kuna märtsi alguses teatas Credit Suisse, et tehnoloogiahiiglase aktsia võib jõuda 140 dollarile. Credit Suisse prognoosib, et Apple hakkab nutitelefonide, tahvelarvutite ja sülearvutite turul suuremat turuosa hõivama.

Eelmises kvartalis müüs Apple 74,8 miljonit iPhone’i, samas kui Wall Streeti prognoos oli 75 miljonit. Kui eelmise aasta suvel maksis Apple’i aktsia üle 130 dollari, siis jaanuari lõpuks oli see langenud 93,4 dollarini. Kukkumise põhjustasid Apple’i tegevjuhi Tim Cooki sõnad, et järgnevatel kvartalitel on oodata iPhone’ide müügi langust. See oleks esimene kord Apple’i ajaloos.

Uus iPhone on suurendanud lootusi, et müügi kasv hakkab taastuma, aga kuna seade on odavam, tähendab see Apple’ile väiksemat kasumit.

Isiklikult usun, et odavam iPhone oleks võinud tulla juba varem ja paralleelselt koos kallimate seadmetega. Samas tähendab odavam telefon ka seda, et Apple on kasvu nimel valmis kärpima oma nišši, mis on kallid seadmed, mida kõik ihaldavad. Need oleks justkui staatuse sümbolid. 

Usun ka, et Apple’il on praegu ruumi iPhone’i hindadega manööverdamiseks, kuid päris odavtelefoniks see kindlasti ei muutu. Sest kes ikka jookseks tormi kummist nuppudega 19eurose iPhone’i järele. Apple peab ikka oma nišipositsiooni säilitama, see teebki temast selle, kes ta on.

Ainus langeja oli minu spekulatiivne positsioon Volkswagen, mille soetasin veebruaris. Pärast seda on aktsiahind käinud üles-alla, kuna Saksa autotootja vastu on esitatud kõiksugu hagisid.

Teatavasti põhjustas Volkswagen eelmisel aastal dieselgate’i, kui selgus, et ta on petnud aastaid enda diiselautode heitmenäitudega. Kuna aktsiahind langes järsult, otsustasin riskida ja võtta autotootjas positsioon, mille suurus jäi 1 protsendi lähedale minu portfelli kogusuurusest.

Kaalusin ka Tesla aktsia ostmist, kuna eeldasin, et aktsiahind võib langeda 100 dollarile. Nii ei läinud ning seetõttu otsustasin aktsiat mitte soetada.

Brüsseli terrorirünnakute ajal läksid langusse reisifirmade aktsiad ja seetõttu otsustasin kasutada juhust ning soetada Iiri odavlennufirma Ryanairi aktsiaid. Sel päeval müüsid investorid paaniliselt aktsiaid ja seda ilmestab ka fakt, et panin aktsiate ostutehingu sisse limiitorderdiga ehk fikseeritud hinnaga, aga sain aktsiaid sellest märksa madalamalt. See näitab, et investorid müüsid nii, kuidas said, valimata selleks hinda.

Kuid eks ühe hirm on teise ahnus ja pärast ostu on Ryanairi aktsia tõusnud 8,4 protsenti, olles sellega märtsis paremuselt kolmas aktsia portfellis. Ryanair oli mu radaril juba ammu, vajasin selle ostuks ainult katalüsaatorit. Terroriga kaasnenud paanika andis selleks võimaluse. Ma ei ütle, et lõikasin kasu teiste õnnetusest, vaid kasutasin võimalust, mis oli mul juba ammu silmapiiril. 

Märtsis hakkas euro kurss dollari suhtes tugevnema ja seetõttu kannatasid minu suurimate positsioonide väärtused – Microsoft ja Apple, kuna need on dollarites. Dollar nõrgenes, sest USA keskpank võib viivitada intressimäärade tõstmisega.

Kuna portfellis oli märtsis ainult 1 langeja, siis oli suurim pidur euro, mille vastu nõrgenes dollar 4,5 protsenti. Kui euro poleks tugevnema hakanud, oleks portfelli väärtus üle 250 000 euro.

Aktsiaturgudele kehva aasta alguse tõttu tekkisid ka hirmud, et uus kriis võib terendada. Koostasin ka endale kriisikava, kui halvim peaks juhtuma ning mõtisklesin selle üle, kas peaks turult kapituleeruma.

Kava ma küll koostasin, kuid ei kapituleerunud. Olen seda meelt, et praegu on turgudel eri riske nagu kõikuvad naftahinnad, ebakindlus maailmamajanduses ja negatiivsed intressimäärad, kuid midagi katastroofilist ma tulemas ei näe.