Investor Toomas: korraldan kriisikohtumise fännidele!

Et mõnigi mu lugeja on küsinud, kuidas volatiilsed ajad võimalikult edukalt üle elada, otsustasingi juba kolmapäeva õhtul taas fännid külla kutsuda. Üheskoos LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni, SEB Marketsi osakonna juhataja Kristofer Vähi, päevakaupleja Marat Kasparovi ja investor Jaak Roosaarega katsume sotti saada, kus peituvad turgude jaoks praegu suurimad riskid ning milliseid muutusi võiks praegu lühi- ja pikaajalises perspektiivis portfellis teha.

Lisaks räägib TTÜ õppejõud ja analüütik Tarvo Vaarmets psühholoogilistest ja käitumuslikest vigadest, millest praegu investeerimisel hoiduma peaks.

Nimelt on reedel USAs alanud aktsiaindeksite tavatult järsk langus praeguseks endaga kaasa tõmmanud ülejäänud maailma börsid. Nii S&P 500 kui tehnoloogiaindeks Nasdaq on mõlemad viimase viie päevaga langenud enam kui 7% ja Dow Jonesi tööstuskeskmine ligi 8%. Euroopa aktsiate käekäiku peegeldav Stoxx Europe 600 indeks on samal ajal kaotanud pea 4,5%. Puutumata pole jäänud ka Tallinna börs, mis langes täna pea 3%.

Ehkki ka minu portfellis praegu tõusvat aktsiat ei leidu, on sellele vaatamata üsnagi ootuspäraselt minu portfelli langus olnud suurtest aktsiaindeksitest oluliselt väiksem. Põhjus on lihtne. Nimelt olin mustemateks päevadeks hoidnud 38% varandusest rahas ning 10% on paigutatud turu lühiajalistele kõikumistele vähem avatud korporatiivvõlakirjadesse.

See on ka põhjus, miks viimastel päevadel alanud müügilaine minu suunurgad pigem ülespoole vedas. Saab ju täna kaupa veidi odavamalt kui eile! Siiski pole langus kaugeltki piisav, et väärtpabereid nüüd odavaks pidada võiks. Vaatamata mõningasele kasumivõtule on turud endiselt kõigi aegade rekordite lähistel.

Nõnda ei oleks mul midagi ka veidi suurema languse vastu. Punase värvi naasmine turgudele on igati tervitatav, sest see näitab, et keskpankade rahatrükk pole turgudelt reaalsustaju täielikult viinud. Viimastel aastatel olen edukalt turgude või sektorite ajutist peataolekut kasutanud paljulubavate väärtpaberite soetamiseks.

Just languste ajal enda investeeringutele kindlaks jäämine on peamisi põhjuseid, miks olen suutnud oma portfelli vaatamata raha väga suurele osakaalule viimase nelja aastaga pea 80 000 euro võrra kasvatada. Kaotanuks ma oma senise 16 tegutsemisaasta jooksul iga väiksema languse ajal pea, poleks portfellist küllap just palju järel.

Elu on mulle korduvalt õpetanud, et pikaajaliselt investeerides pole väiksematel turukõikumistel tähtsust ja mida punasem on pilt, seda ohutum on tagantjärgi tarkuses investeerida. Viimaste aastate järsk tõus on andud turuosalistele alust pigem liigseks optimismiks.

Igal juhul on minu jaoks kätte jõudnud põnevad ajad. Jälgin suure huviga nii turgudel kui enda portfellis toimuvat, et võimaluse avanedes portfelli täiendada. Kui maad peaks võtma suurem paanika, millel minu hinnangul niivõrd fundamentaalset alust pole, siis ei kõhkle ma ostuordereid turule saatmast.

Küll usun, et mitu pead on ikka mitu pead ja riske ei tohi eales alahinnata – sellest ka kiireloomuline kriisikohtumine.