Miks on raske panna meeskond leidma uusi häid ideid?

„Meil on kolmapäeva õhtusesse vööndisse vaja uut saadet naistele vanuses 50+,“ ütleb telekanali juht ajurünnaku alguses. Mõne aja pärast on laual suur hulk ideid ja käes on hetk valida neist välja paar tuumakamat mõtet, millega edasi liikuda. See pole keeruline – meeskond valib suhteliselt üksmeelselt välja kolm ideed, mis tunduvad ägedad ja suure potentsiaaliga. Ühtäkki ollakse aga suure probleemi ees – need ideed ei sobi alguses määratud vanusegrupile ega sobitu ka määratud õhtusesse vööndisse.

Kirjeldatud olukord ei ole erand – ikka ja jälle avastavad meeskonnad pärast ajurünnakut, et tööd sai tehtud, tundus kasulik, aga tulemus oli siiski kasin. Üldistades on põhjus selles, et protsess ei olnud süsteemne ja emotsionaalsed hinnangud pääsesid domineerima.

Igas meeskonnas tuleb ette lahendamist vajavaid olukordi, kus vanad ideed ei tööta ning on vaja leida uusi. Loomulik üleskutse selles olukorras on teha üks ajurünnak. Paraku näitavad lisaks kogemustele ka uuringud, et harilik ajurünnak ei toimi – selle puhul langevad nii ideede arv kui ka nende kvaliteet.

Kõik teavad klassikalisi ajurünnaku reegleid – genereeri palju ideid, ära muretse nende kvaliteedi pärast, ära kritiseeri ega arenda teiste ideid edasi. Esimene probleem on selles, et enamasti ei peeta nendest reeglitest kinni. Enamik meist on osalenud ajurünnakul, kus antakse “halbade” ideede pihta turmtuld ning valitakse need, millele keegi vastu pole.

Teine probleem on aga veel suurem – isegi kui reeglitest peetakse kinni, juhtub nähtus, mille kohta teadlased ütlevad "ideede ühtlustumine". Grupi liige hakkab alateadlikult mõtlema teistega samas suunas ning oma ideid teistega sarnasemaks muutma.

Annan kolm lihtsat soovitust:

1. Leia aeg ja koht, et tegeleda ainult kõne all oleva teemaga. Ära proovi ajurünnakut teha koosoleku ühe osana muude teemade vahel. Meeskond vajab ümberlülitamiseks ja teemasse süvenemiseks aega.

2. Leia viis ideede genereerimiseks, kus grupiliikmed ei saa üksteise järgi joonduda. Minu ligemale 20 aasta jooksul tekkinud kogemuse põhjal on hea teha esimene etapp kirjalikult – igaüks paneb oma ideed kirja, ilma et ta kuuleks teiste ideid. Tulemused on märkimisväärselt paremad, sest saad rohkem ja eriilmelisemaid ideid.

3. Varu piisavalt aega. Enamikus gruppides on inimesi, kes ei kannata, kui asjad jäävad „õhku", ning nad tahavad koosoleku lõpuks midagi ära otsustada. Arusaadav ja loogiline soov – see võimaldab ju tegutseda ja hakata lahendusi ellu viima. Siinkohal tuleb aga olla ettevaatlik. Otsusele jõudmist ei tohiks forsseerida. Vastasel juhul tehakse valik enne, kui head ideed on lauale jõudnud, või enne, kui need teiste seast üles leitakse.