Aaviksoo peab lahkuma

Sina otsustad täna ja tulevikus! TTÜst tulevad noored, kes kujundavad homse Eesti. Selline uhke slogan köidab Eesti kõige popima ülikooli Tallinna Tehnikaülikooli kodulehel külastaja pilku.

Reklaam ei maini, et tegemist on ülikooliga, mis ei suuda – või peaks ütlema "ei tohi" – endale ise rektorit valida.

Äripäeva meelest vajab muutmist TTÜ seadus, mis lubab rektori ametisse määrata ülikooli kuratooriumil, mitte suuremal valijate kogul. Ülikool võiks saada rektori valimisel suurema sõnaõiguse. Ärgem kunagi alahinnakem seda, kuidas juhte valitakse!

TTÜ seadus rakendus mullu kooliaasta alguses ja juba siis oli selge, et kooli otsustusõigus väheneb, kuigi kavatsused olid head. "Rektori valimise kord muutus totaalselt," tsiteerib Universitas Tartuensise novembriväljaanne TTÜ teadusprorektorit Erkki Truvet. "See muutus on oluliselt suurem kui Tartu Ülikoolis, kus rektori valib endiselt suur valimiskogu. Kui meil valis rektori enne umbes 300 inimest, siis nüüd teeb seda 11."

Konflikt oli lõkkele puhutud, kui väikse ringi kätte koondatud ning segadusi tekitav rektori valimise kord kohtus Jaak Aaviksoo vastuolulise kandidatuuriga.

Eesti on piisavalt väike, nii et Aaviksoo autori­taarne juhtimisstiil on üldiselt avalikkusele teada. Ta on ka reljeefne poliitiline figuur, kes oli alles hiljuti haridusminister IRLi ridades, ja kelle tulek ülikooli etteotsa tekitab seega küsimuse ülikooli politiliseerumisest.

Aaviksood on magus rünnata tema enda kunagiste manitsustega Tartu Ülikooli etteosa pürginud Ene Ergma suunas, et poliitik olevat rektoriametisse kõlbmatu. Äripäev ei arva seejuures, et see viimane oleks tõsi. Nii nagu poliitikasse minek, võiks ka sealt tulek olla ühiskonnas sallitud.

Küsimus on pigem selles, et suur hulk TTÜ õppejõude ja üliõpilasi ei taha endale rektoriks Jaak Aaviksood, kuid nende otsustus­õigus on väga piiratud. Ülikooli 41-liikmelises nõukogus olevat Aaviksoo saanud kõige väiksema toetuse; tudengid kogusid sadu allkirju, et Aaviksoo toetuse kohta referendum korraldataks.

Aaviksoo sai vajalikud hääled kokku alles kuratooriumis – või nii see esmapilgul paistis. Edasi läks asi huumoriks: kuna neli kuratooriumi liiget on vandunud, et nemad hääletasid Aaviksoo vastu, selgitatakse uut rektorit nüüd sõrmejälgede tuvastamise meetodil.

11 kuratooriumi kuulunud mehel – teiste seas tuntud ettevõtlusfiguuridel Heiti Häälel, Toomas Lumanil ja Robert Kitil – palutakse esimesel võimalusel kohtuekspertiisi instituudist "läbi astuda ja ekspertiisiks vajalikud proovid anda", nagu oleks neil mingi piinlik tõbi küljes.

See on üsna häbistav TTÜ-le, mis on samas tuntud kui Eesti juhtide ja ettevõtjate kasvulava. Ilmselt on paljud Äripäeva lugejad TTÜ vilistlased.

Kuid asi pole nii morn: lausa 72% tänavustest abiturientidest ehk kõige rohkem eelistab edasiõppimiseks just TTÜd, kooli lõpetanute hulgas on kooli andmeil madalaim tööpuudus ning kolm neljandikku ülikooli vilistlastest teenib kohe pärast lõpetamist vähemalt keskmist palka. Ülikool peab töötama selle nimel, et ka rektori valimisel suurem vastutus taas enda kätte võtta.

Ning olgu TTÜ juhtum hoiatuseks teistele ülikoolidele, kes endale oma seadust igatsevad. Olge ettevaatlik oma soovidega!