Ossinovski, meest sõnast!

Jevgeni Ossinovski deklareeris juba enne sotsiaaldemokraatide juhiks saamist, et koalitsiooni­lepe tuleb avada. Pärast äravalimist arvas ta, et see tuleb jutuks pärast jaanipäeva. Kui see tuleb jutuks pärast jaanipäeva, siis see jutuks jääbki.

Äripäeva hinnangul tuleb võimulepe avada viivitamata, see tähendab kohe. Maksumuudatuste eelnõu pakett on juba riigikogu menetluses. Kui maksumuudatused on seaduseks saanud, on neid tagasi pöörata väga keeruline. Selleks, et võimuleppes sätestatud ebamõistlike ja kallite lubaduste täitmine koos pärast valimisi avalikkusele ootamatult teatavaks saanud katteallikatega Eesti käekäiku aastateks pärssima ei jääks, tuleb tegutseda kohe.

Vägagi tõenäoliselt toob võimuleppe avamine kaasa valitsuse vahetuse ning Taavi ­Rõivas kaotab peaministri koha. Pikaajalises perspektiivis on aga palju olulisem kui valitsuse püsimine selline võimulepe, mis on suunatud arengule ja kasvule ning mille suhtes valitseb avalikkuses mingisugune mõistmine praeguse lauspahameele asemel, mis ulatub ka võimuparteide endi kriitilisematesse tiibadesse. Praegu on koos valitsusega valimis­lõksus kogu Eesti ühiskond.

Võimuleppest tuleb välja kirjutada lubadused, mille täitmiseks plaanitud maksutõusud jäävad maksumaksjat koormama pikaks ajaks või mille negatiivsed kõrvalmõjud on suuremad kui riigieelarvesse kavandatud summad.

Esiteks, loobuda tuleb madalapalgaliste maksutagastuse plaanist. Madalapalgaliste maksutagastus on vesi ümbrikupalkade saajate veskile. Sellist maksutagastust kehtestades annaks riik signaali, et inimestel tasub oma sissetulekut varjata selle tagastuse saamise nimel. Teiseks, loobuda tasub lausalise lapsetoetuse üldisest tõusust ja kolmanda lapse toetuse lausalisest suurendamisest. Pole vahet, kas nimetada kolmanda lapse raha toetuseks või demograafiliseks meetmeks: toetused täidavad oma tegelikku eesmärki vaid siis, kui nad on vajaduspõhised. Kõik kolmelapselised ­pered ei vaja riigi tuge.

Kolmandaks, loobuda tuleb esialgu poole­protsendisena kavandatud sotsiaalmaksulangetusest, sest säärasel kujul pole sellest ettevõtjale mingit kasu. Koos nendest lubadustest loobumisega tuleb loobuda ka kavandatud maksutõusudest, mida oli vaja lubaduste täitmise katteks.

Ükski võimuleppe lubadustest ei lahenda Eesti ees seisvat põhiprobleemi. See ei seisne mitte vajaduses väiksemapalgalistele enamat summat kätte jätta, vaid vajaduses soodustada kõrgemapalgaliste töökohtade loomist. Kõrgemapalgaliste töökohtade loomise kaudu saab majandus kasvama hakata enama lisandväärtuse loomise kaudu. Kõrgemapalgalised tarbivad rohkem ning veavad tasapisi – mitte päevapealt – kaasa ka väiksema palgaga sektorid.

Selle eesmärgi saavutamiseks on kõige mõistlikum vahend sotsiaalmaksulae kehtestamine, mille vajadust oleme kaitsnud ja juhtkirjades põhjendanud järjekindlalt pikema aja vältel. Sotsiaalmaksulagi on varem koalitsioonileppes sees olnud ja Taavi Rõivas on lubanud, et see tuleb 2014. Siis aga kadus lagi Reformierakonna teemade seast.

Sotsiaalmaksulae maksumus oleneb piirist, kuhu lagi panna. Mida madalamale lagi tuua, seda kallim ta on – ent seda suurem on ka selle kasu töökohtade loomise seisu­kohalt. Sotsiaalmaksulae järkjärgulise allatoomise käigus oleks võimalik jooksvalt näha seda ­kasu, mida selle kehtestamine majandusele annab.