Pankrotiohust leidub väärt väljapääs

Esmaspäevane Äripäev kirjutas, kuidas Võru mööblitootja Wermo pääses pankrotist tänu edukale saneerimisele. Toimetuse hinnangul näitab Wermo eeskuju, kuidas ettevõte saab raskest olukorrast välja tulla ja hakata taas kasumit teenima.

Hiljuti teatas kohus eestlastele kuuluva lennufirma Aviesi pankroti. Lähiajal on pidanud käed üles tõstma eraisikutena ka Peep Aaviksoo ja Peep Mühls. Nende üksikute näidete kõrvale võib tuua eelmise aasta statistika, kui kohtud kuulutasid välja 428 äriühingu pankroti.

Kui võlgnik muutub maksejõuetuks, kaotavad nii võlgnik kui ka võlausaldaja. Samas kirjutas Äripäev hiljuti Autorollo juhtumi valguses, et ettevõtja ei tohiks karta äris ebaõnnestumist, mistõttu on võlgadesse sattumine mõnikord arusaadav. Küll on aga taunitav, kui võlausaldajaid kasutatakse ära, et endale tekitada majanduslik heaolu. Teiste ärakasutamine ei ole sallitav.

Wermo võlad olid saneerimismenetluse alguses kokku ligi 2 miljonit eurot, kuid kolme aastaga suutis ettevõte graafiku alusel tasuda vajaliku puudujäägi. Probleemide ja võlgade keskel otsustas ettevõtte juhtkond, et firma mahakandmise asemel alustatakse päästeoperatsiooni. Ettevõtte juht pidi lubama ja lubadusi täitma nii tarnijatele kui ka klientidele. Wermo suutis raskes olukorras usaldusväärsust hoida, mistõttu nii mõnegi tarnijaga jätkatakse praeguseni koostööd.

Võlgadesse sattunud Wermo suutis selgitada, et võla tasumine on mõlemale osapoole kasulik ja vajalik. Kuigi Wermo ei suutnud kõigi võlanõudeid täita, sai tõenäoliselt nn võiduvõtmeks ratsionaalne lähenemine ja ausus. Ettevõtjasõbralik lähenemine nii enda kui ka teiste suhtes andis Wermole lugupidamise, mis päädis võimalusega ellu jääda. Tegevjuhtkond pidi küll palju rabelema, kuid vaev tasus end kuhjaga.

Juhtkond tundis uhkust, et suutis august välja tulla ning jõuda taas kasumisse. Samamoodi peaksid olukorrale lähenema pankrotiohtu sattujad, kes mõtlevad esimese hooga senise tegevuse mahakandmisele või äärmisel juhul isegi varade väljakantimisele.

Kui jultunum ettevõtja astub raskes olukorras tihti sama reha otsa ja asutab äritsemiseks pidevalt uusi ettevõtteid, siis see ei ole jätkusuutlik lahendus. Nime ja välimust võib pahatahtlik mõned korrad küll muuta, et vanad jamad ei tuleks uuel ringil kaasa, kuid Wermo näitel olemasolevate probleemide reaalne lahendamine aitab hoida seniseid partnereid ning kergemini kaasata ka uusi. Saneeritu võib julgusega öelda, et vahepeal oi ettevõte tõesti suures jamas, kuid me oleme piisavalt usaldusväärsed ja jõuame pingutada, et jõuda soovitud tulemuseni.

Vastuväitena võiks öelda, et saneerimine on ressursikulukas protsess, mis neelab palju aega ja kulutab närvi. Ei tundu väga mõistlik panustada aastaid pelgalt võlgade tagasimaksmisele, kui oleks võimalus kohe alustada uue ettevõttega. Samas selline vaatepunkt jääb enamasti pankrotti sattujale, kuid võlausaldajad ja teised koostööpartnerid näevad sellises lähenemises pigem nõrkust, kuna ebaõnnestumise tagajärgedega ei suudeta toime tulla.

Igaüks, kes hakkab sattuma raskesse olukorda, peaks lahendust otsides mõtlema, kuidas oleks võimalik saavutada pikaajalist edu. Kui algus võib olla keeruline, siis raskuste ületamine on ikkagi edu saavutamise üks osa.